PESAKAST
  • Esilehele

Pesakast

Eneseotsingust. Suhtlusportaalidest. Meestest. Naistest. Võib juhtuda, et kõigest.
Vahel humoorikalt, vahel tõsiselt.

teisele ringile

30/10/2020

13 Comments

 
Tere taas! Väike paus on (loodetavasti mõistetavalt) sisse tulnud, sest tegelesin ja tegelen endiselt elu vanasse rütmi tagasi saamisega ning tundus, et ükskõik mis ma ka kirjutan, see oleks lihtsalt üks suur ja tüütu halapostitus. Usun, et ühest sellisest oli küll ja veel.
​Õnneks on meeleolu juba päris positiivne ja enam ei nuta. Kurbust tekitab rohkem mõte sellest, et taas üksi olen ja nagu ma ühes eelmistest postitustest juba mainisin, tundub nagu oleksin aasta jagu samme tagasi kõndinud, aga muus osas on juba päris tore olla. 
Otsustasin siin vahepeal (sõprade soovitusel, enda sisetunde mõjul ja ka teie kommentaare lugedes) taas tinderimaailma sukelduda. Ütlen siis ausalt ära, et puhtalt soovist veidi tähelepanu saada ja end paremini tunda. Ei saa öelda, et see ei töötaks, töötab tõesti. Aga kohati töötab sel korral ka vastupidi, sest mingil põhjusel on "sügise tinder" minu jaoks osutunud hoopis erinevaks "kevade/suve tinderist". Püstitan hüpoteesi ja väidan, et ehk teeb kevad ja suvi inimesed tõesti rõõmsamaks, avatumaks ja aktiivsemaks, sest praegu on kõik kuidagi veider. Inimesed kinnised, lihtsalt toredaid jutuajamisi on väga vähe ette tulnud ja päris mitmete veidrike peale olen ka sattunud... 

via GIPHY

Ja olen tinderis nüüdseks olnud vast kuskil 2 nädalat. Seega paras skoor veidrikke. Samas ei saa selle lühikese aja põhjal muidugi erilisi järeldusi veel teha. 
​
Üks hea näide veidrikest on noormees, kellega matchisin ja jõudsime ehk pool tundi kuni tund ühel õhtul jutustada. Kuna olin minemas teatrisse, ütlesin talle, et lähen ja telefoni vahapeal ei kasuta, aga räägin hea meelega õhtul edasi. Nii ka kokkulepe jäi, st ta vastas, et "muidugi". Teatris olles nägin, et ta oli mulle midagi kirjutanud, aga ma ei süvenenud, et mida täpsemalt. Kui õhtul koju jõudsin ja tinderi avasin, siis teda seal enam ei olnud... ehk siis ta oli mulle unmatch`i pannud. Mõtlesin, et veidi kummaline küll, aga no ju siis ta ei viitsinud oodata või midagi :D 

via GIPHY

Juba järgmisel päeval oli ta aga taas minu tinderi feedis. Mõtlesin, et mis seal ikka, swaibin uuesti paremale ja vaatan, mis juhtub. Olin üpris kindel, et tema enam paremale ei swaipinud, mistõttu ei juhtugi midagi, aga juhtus hoopis see, et tekkis match. Ta kirjutas kohe ja uuris, et miks ma talle enam õhtul ei vastanud.
​Selgitasin siis, et mul ei olnud kellelegi vastata, sest ta pani ju ilmselt mulle 
unmatchi, aga tema väitis kindlalt, et midagi sellist pole juhtunud ja et temal oli minu profiil koguaeg olemas, aga vahepeal ei läinud kirjad läbi ja siis kui läksid, siis vastust minult ei tulnud... No tundus üli veider (eriti, kuna ta ju sattus uuesti mu feedi), aga ta nii siiralt väitis seda, et ma nagu ei julgenud kahelda ka. Et no äkki siis tõesti oli mingi häire süsteemis vms... 

via GIPHY

Tol korral sattusime vestlema vist millalgi lõunasel ajal, kui olin parajasti lõunapausil ja seetõttu pidin talle taas ühel hetkel ütlema, et olen nüüd mõnda aega eemal, sest teen tööd ja suhtlen pigem õhtul edasi. Mis te arvate, mis juhtus?
​Jah, õhtul oli ta taaskord mu kontaktide hulgast kadunud. Ei teagi, mis tal viga oli. Me ei jõudnud juttudega sinnamaani, et kas ja kus ta töötab, võibolla oli kodus ja igavles ning otsis kedagi, kes temaga 24/7 jutustaks ning ei jaksanud minu järgi oodata. Veider igatahes. Ja muidugi sattus ta mu 
feedi ka kolmandat ja isegi neljandat korda, aga siis ma muidugi enam paremale libistama ei hakanud. Kuidas need laulusõnad nüüd olidki, "Fool me once, shame on you; fool me twice, shame on me!"

via GIPHY

Teine veider kogemus on tegelikult veidi vähem halenaljakas ja veidi rohkem hirmus. 
Matchisin nimelt ühe noormehega, kes tundus päris hea valik. Minust mõned aastad vanem, arukas ja sportlik, omadanud hea eriala ja sellel ka edukas. Jutt jooksis, ta oli ilmselgelt huvitatud ja huvi oli muidugi ka minupoolne. Olime mõned päevad vestelnud ja tegime juba plaane kohtumiseks (ta ei elanud minu linnas). Kui siis ühtäkki, ühel õhtul, muutusid jututeemad veidi rohkem maailmavaatelisemaks, kui olid seda varasemalt olnud ja oi mis sealt paisu tagant välja paiskus... Miskipärast arvas härra, kes varasemalt oli väga viks, viisakas, tore ja heatahtlik tundunud, et mind tuleks erilise täpsuse ja konkreetsusega valgustada selles osas, mida täpsemalt arvab ta homodest. Ja nagu aimata võite, ei olnud selles arvamuses grammigi positiivset. Jah, eks inimesi on erinevaid ja igaühel oma uskumused-veendumused, aga see oli ikka täiesti next level homofoobia. Ja olgugi, et ma ilmselt ei suudaks eladeski ühegi homofoobse inimesega reaalselt suhtes olla, oleksin ilmselt veel kuidagi suutnud seda olukorda seedida, kui ta oleks lihtsalt maininud, et ta pole suurem asi homode-sõber ja sellega jutu lõpetanud. Aga ei, tegemist ei olnud lühikese jutu mehega. Kui pais juba lekkima hakkas, tuli sealt sirgjooneliselt välja kogu tema pahameel ja viha inimeste vastu, kelle seksuaalne orientatsioon ei olnud selline nagu see tema arvates olema pidi.

via GIPHY

Ta kirjutas kõike nii ründaval ja järsul toonil, et olgugi, et see kõik jõudis minuni läbi arvutiekraani, tundsin reaalselt, kuidas mul kõhus õõnsaks läks. Püüdsin korra-paar ka midagi vahele öelda ja oma nägemust anda, aga see andis talle vaid hoogu juurde ja minu arvamus teda ilmselgelt ei huvitanud. Vaielda ma ei viitsinud ega soovinud (sest ega ma teda ümber kasvatada ei oleks suutnud niikuinii), seega otsustasin ühel hetkel lihtsalt mitte vastata. Selle peale sain üsna pea kirja, kus härra uuris, et kas ma olen nüüd pahane ja ei taha temaga enam suhelda? Võtsin julguse kokku ja ütlesin, et ehmatasin ära tõesti ja näen, et meie väärtushinnangud ja maailmavaade on nii erinevad, et ega siit head nahka ei tuleks niikuinii. Ja oh üllatust, tema arvas, et see pole üldse probleem :D Et inimestel võivadki ju erinevad arvamused olla ja et see on isegi normaalne, kõike ei saagi ühtmoodi mõelda. Ja et me võiks ikka edasi suhelda ja ei tohiks sellise väikse asja pärast oma nii head suhet ära rikkuda. ​
Päris uskumatu oli seda lugeda. Et ta siiralt arvaski, et olukorras, kus ta minust reaalselt sõnadega üle sõitis ja nii ebameeldivalt järsk oli, on mul veel vähimatki soovi temaga edasi suhelda. Nagu me räägiks mingist "mulle meeldib klassikaline muusika, aga sulle hoopis Led Zeppelin" stiilis vaidlusest. Mida see muidugi ei ole. ​

via GIPHY

Kui olin omapoolse viimase "sorry, aga meie maailmavaated on nii erinevad, et me ilmselgelt ei sobi" argumendi taas letti löönud ja sellega enda arvates asja lõpetanud, sain muidugi omakorda vastu temapoolse nurina, kuidas see on nii ebaõiglane ja kuidas ma olen õel ja ülbe, et sellise väikese asja pärast meie suhtluse katkestan. Ja sinna juurde veel süüdistused, et ma olen eriti egoistlik, kuna arvan, et mul peab alati õigus olema. Huhh... crazy much?
​
Ja olen nüüd juba paar päeva saanud vahelduva eduga kirju, stiilis "tsau, mis teed?" ja "hei, kuidas päev möödus" või siis "uskumatu, et sa sellise väikese asja pärast enam minuga ei suhtle" ja "ilmselt sa tahtsid juba varem suhtluse katkestada ja see oli sulle lihtsalt ettekääne". Ja sekka veel mõni tema vaateid ülistav artikkel või sõnavõtt meediast. Ja nii ta siis kirjutabki seal juba mitu päeva, iseendaga.
Minu viga oli, et lasin suhtlusel juba peale esimest päeva liikuda tinderist edasi, sotsiaalmeediasse. Seega ta teab minu täisnime ja kõike muud minu kohta, mis googeldades välja tuleb ja millest me rääkinud olime. Mõtlesin, et lasen tal veidi rahuneda, suhtlusel hääbuda ja siis ühel hetkel kustutan ta (võimalikult märkamtult) tinderist ja mujalt. Aga hetkel ei tundu see õnnestuvat, sest tema jutuvada ei tundu vaibuvat. Veidi muretsen, et ehk mõjub järsk kustutamine tema egole nii riivavalt (vaadates tema praeguste sõnumite sisu ja üleüldist emotsionaalsust), et korraldab veel mingi jama mulle selle peale... Oeh, või olen ma lihtsalt paranoiline?!
​Aga hea õppetund edaspidiseks. Ilmselt tasub ikka veidi pikemalt oodata, enne kui tinderist mujale edasi liikuda. Igale hundile, olgu tal nii lambanahkne kasukas kui tahes, pole vaja oma täit identiteeti siiski avaldada.

via GIPHY

Mille peale ma aga sel korral tinderdades mõtlema olen hakanud, on see, kui palju ma "eelmisel ringil" olles jätsin kõik saatuse (või siis meeste) hooleks. Naljakas, et ma sellele kevadel/suvel üldse ei mõelnud... Nimelt ei alustanud ma varem tinderis olles mitte kunagi ise vestlusi. No olgu, võibolla 2-3 korda isegi alustasin, aga protsentuaalselt on see ikka väga väike kogus vestlusi. Miskipärast kujunes tookord nii, et ma ootasin, et mulle kirjutatakse ja kuna kirjutati ikka ka ja omajagu, siis mul ei olnud otseselt põhjust ise mingeid vestlusi alustada. Olekski ehk paljuks läinud. 
Aga veider on see, et ma üldse ei mõelnud, et sellega annan ma ju igasuguse kontrolli oma saatuse üle enda käest ära. Jah, kõik need, kellega vestlesin, olid ju minu poolt laigi saanud, aga ka nende paremale swabitute hulgas tekib ju paratamatult alati mingi nö paremusjärjestus. Need, kellega kõige meelsamini suhtleks, mõned sellised "nii ja naa" valikud ning need, kes on swaibi saanud mingil väga konkreetsel põhjusel, aga ülemäära kurb ehk ei ole, kui nad ei kirjuta. Aga kui jätsin otsuse meeste teha, juhtus ju paratamatult nii, et ei olnud kirjutajaks alati need, kellega ma ise kõige meelsamini suhtleks. Ma ei taha öelda, et nende hulgas, kellega siis lõpuks jutustama sattusin, ei oleks olnud toredaid inimesi. Muidugi oli ja ilmselt oli ka nö üllatusi, ehk siis neid, kellelt ma ei oodanudki nii palju kui sain, aga mõte sellest, et valiku tegid mehed, mitte mina, tundub praegu kuidagi eriti veider. Tol ajal ma sellele muidugi üldse ei mõelnud.
Seetõttu otsustasin sel korral läheneda veidi teisiti ja olen püüdnud ka ise aktiivsemalt vestlusi alustada. Just nendega kellega endale tundub, et väga tahaks tuttavaks saada, aga kes paraku ise juttu pole alustanud. Olen oma eksperimendiga alles väga algusjärgus, aga hetkel ma kahjuks ei saa küll öelda, et see midagi erilist kaasa oleks toonud. Vastatud ikka on ja mingid vestlused on isegi pikemaks arenenud, aga mulle on päris mitmel korral jäetud ka üldse vastamata... mis teeb päris kurvaks ja paneb rohkem kaasa tundma ja veidi isegi mõistma neid mehi, kes juba oma bio`s küsivad, et miks naised neile kunagi ei vasta? Lisaks on olnud väga napisõnalisi vastuseid ja vestlusi, kus näen, et teine pool ei ole eriti huvitatud. Nojah, võibolla nad siis sellepärast ei kirjutanud ka ise esimesena :D Aga kui muud ei ole, siis on vähemalt see, et tean nüüd, et mina olen omaltpoolt pingutanud ja mingi sammu teinud. Kui sellest ei tulegi midagi, siis ei tule. At least I tried!

via GIPHY

loe ka minu kõige esimest postitust
13 Comments
E
6/11/2020 12:46:57

Tuginen jälle vaid oma kogemusele Tinderis, aga mina isiklikult ei soovitagi ise vestlust alustada.
Omal ajal kui tinderdasin, siis mõnel korral ikka alustasin ise. Erinevatel põhjustel - sest oli igav, sest keegi pakkus väga huvi, sest miski tundus nende profiilil väga intrigeeriv, millele pidin reageerima jne... aga kuidas ma selle lõpuks kokku võtan, oli sellel pointi? Ei olnud. Jah, vestlus arenes, tüübid ikka vastasid, mõnega sain kokkugi. AGA üldine tendents oli selline, et mugavad mehed läksid veel mugavamaks. Ehk siis tänapäeva moderneses maailmas on kohtingud jm sellega kaasnev nagu kiirtoit - tõmbad tinderi, saad matchi, kirjutad "ma kirjutada ei viitsi, lähme kohvile" - paljud tulevadki niimoodi juba kohvile ja sealt võib juba voodissegi väga kiiresti saada.
Muidugi on kõigil oma edasi liikumise kiirus, aga teoreetiliselt on asi väga mugavaks ja pingutusevabaks tehtud. Ja ma mõtlen just meestele. Mehi peaks kannustama jahtimiskirg, testosteroon, ürgne tung paljuneda ja vallutada. Tinder võtab oma mugavusega kujundlikult ühe muna maha. Ja nüüd kui naine kirjutab ja oletusel, et mees on jube mugav ja laseb naisel vestlust juhtida, siis naine võtab teise muna ka maha (ja laisk mees laseb ka). Ehk siis mehed jäävad järjest hapramaks, pehmemaks, apaatsemaks... Ja sellise mehega suhtes on väga raske olla.
Üks Youtube "kohtinguguru" ütleb oma videos, et naistel on okei alustada vestlust, AGA pange siis tähele, et te end tagasi tõmbate, lasete mehel olla mees, mitte ei võta juhtrolli üle.
Ma olen temaga nõus - ise alustada on teoorias okei, aga minu kogemuse põhjal ei toonud see väga häid tulemusi. Justkui nagu oleks vale jalaga voodist välja astunud ja sellist fooni see suhtlus jäigi.


Edu soovides
E

Reply
Tinderella
7/11/2020 11:11:27

Nõustun E-ga.
See on muidugi väga õige, et ei tohi lasta teistel või saatusel oma elu juhtida, vaid ise kontrollida oma elu ja selle suunda. Aga mul on täpselt sama kogemus, et need mõned vähesed korrad, kui olen mõelnud, et alustan siis ise vestlust (mõne eriti huvipakkuva mehega) on olnud üldiselt vastuseks kas vaikus või siis selline hästi passiivne ja harva/lühidalt vastamine. Või siis mõnel juhul ka sellised kõrge egoga ülbikud.

Ma olen kahjuks Tinderis igasugu veidrikke kohanud. Ma ei ütleks isegi ainult et veidrik, vaid samasugused hästi pealesuruva ja agressiivse maailmavaatega tegelasi. Rohkem kui paar korda. Igasugu homofoobe ning EKRE vihkajaid jne. Üks hakkas üsna vestluse alguses küsima, mida arvan EKREst (hallooo, see on tutvumisäpp!) ja kui julgesin öelda, et ei huvitu poliitikast, siis seal tuli terve hunnik preachivat teksti. Üks pea 40a mees oli jällegi silmnähtavalt väga shovinistlike vaadatega ja ta ei väsinud mulle oma mõtteid valgustamast. Selline megastereotüüpne ettekujutus naistest ja üleüldiselt väga kibestunud suhtumine. Läksime lausa tülli lõpuks, vestlus läks väga teravaks ja ebameeldivaks.
Mitu tegelast on olnud sellised, et kui ma ei ole olnud nõus neile sobivas tempos nendega kokku saama, siis olen saanud halvakspanu osaliseks. Samuti, kui olen avaldanud arvamusi, mis neile ei meeldi, on tulnud jutt, et peaksin rohkem arvestama sellega, mida teised arvavad ja rohkem kohandama ennast teistele meeldivaks....
Hiljuti oli kogemus, kus samamoodi kahjuks lasin inimese endale FBsse ja see tüüp ahistas reaalselt iga päev mind kokkusaamisesooviga. Väga tüütuks läks.

Ma varem olin seal üpris väheütleva anonüümse pidliga ja vestlusi ning mathce tuli palju. Nüüd, kui on korralikumad pildid endast, algatatakse vestlusi päris vähe. Kuidagi väga passiivseks läinud suve lõpust saadik. Ei tea, kas asi on selles, et on sügis või ma olen meestele mitteatraktiivne...:/ Või siis anonüümsemale jugetakse läheneda, aga piltidega mitte. Matche on sama palju, aga enamus enam ei kirjuta.

Lühidalt on minu kogemus selline, et Tinderis on palju selliseid raskema iseloomuga ja pealesuruvaid mehi, kelle kompromissivõime ja ka eksimuste tunnistamise võime on absoluutne null. Samuti naiste suhtes kibestunud mehi ning meeleheitlikke mehi.
Mul kahjuks ei ole head kogemust sealt :(

Reply
Autor
7/11/2020 14:42:38

Tead, ma arvan, et sügis vist ongi inimestel selline veidi passiivsem aeg elus ja ilmselt mõjutab see ka tinderis käitumist. Ehk siis mul on samad tähelepanekud, mis sul - matche tuleb ja on vähemalt sama palju kui kevadel/sügisel, aga muu aktiivsus on oluliselt madalam. Eks mingil määral arusaadav ka, sest mul endalgi tööga seoses palju rohkem tegemist ja õhtuti väsimus + pime ja sombune ilm üldse ei ahvatle mingeid plaane tegema ja oma ellu inimesi otsima.

Aga nende raske iseloomuga meeste taga võib põhjuseks ilmselt olla ka vanus. Mulle tundub, et minu eas mehed on juba nii välja kujunenud isiksused, et neil ongi kohati väga jäigad vaated. Nooremad on ilmselt paindlikumad ja veidi vabama ellusuhtumisega (muidugi mitte kõik...), mistõttu jutud ei liigugi tihti poliitika vms peale või räägitakse nendest asjadest pigem põgusalt.

Reply
Tinderella
7/11/2020 15:20:00

Võib ehk tõesti nii olla. Ma pean tunnistama, et olen oktoobrist saadik ise ka kõvasti passiivsem ja ilmselt ka selline rõõmutum, väsinum. Tulebki selline laisk ja rutiinne muster peale, et pärast tööd tahaks lihtsalt koju mõnusalt vedelema ja lebosse. Polegi energiat ja tahtmist pimedas väga kuskil käia ja teha. Varem magama ka. Ei meeldi kohe üldse see pime sombune aeg :(

Samas võiks see periood aastas oma kõleduse tõttu ju just motiveerida rohkem tegutsema, et leida keegi, kellega neid pimedaid rõskeid õhtuid mõnusalt kaisus veeta näiteks. Keegi, kes tooks natuke rõõmu ja elevust sellesse kõledasse aega. Kuna üldine passiivsus peal, siis veedetakse ka rohkem aega arvutis? Suvel paljud ju käivad aktiivselt ringi ja pole aega tinderdada nii palju. Tunduks nagu loogiline?

Kuigi mul oli endal kogemus, kus suvel vestlesime ühe mehega, kes tundus mulle üle väga pika aja sümpaatne ja meeldiv inimene. Polnud juba aasta aega keegi sellist sümpaatiat äratanud. Aga vahepeal kadusin Tinderist ära ja siis sügisel otsisin ta uuesti üles. Kui suvel oli ta igati huvitatud ja aktiivne minuga suhtlema, siis sügisel tuli väga külm ja ükskõikne reaktsioon tema poolt. Et tal töö, linnaelu ja rutiin jne.Ei viitsigi enam tinderdada. Ja sinnapaika see jäi.
Võib-olla mõni jällegi otsib lihtsalt suveromanssi puhkuse ajal ning sügisel läheb oma töö ja muu sissekujunenud eluga edasi.

Vähemasti nii tundus, et see mees vist otsis vaid suveks puhkuse ajaks kaaslast ja romantikat/seiklust. Seetõttu mul hea meel, et ma end lähemalt temaga ei sidunud, vaid see jäi pelgaks sümpaatiaks. Oleks haiget saanud.

Samuti arvan, et 30+ vanus ei tohiks olla veel selline iga, kus inimene on pöördumatult väljakujunenud ja väga jäik ning radikaalne oma mõttemaailmas. Pigem on ehk Tinderis selliseid rohkem, sest nad pole just oma iseloomu ja vaadete tõttu suutnud naist kõrvale leida?
Tõesti olen seal mitmeid sallimatuid inimesi kohanud, kes ei suuda üldse aktsepteerida kui neist millestki erinevalt arvatakse. Küll homofoobid, naistevihkajad, EKRE vihkajad, veganite vihkajad jne jne.

Tinderis ongi hea see, et saab lihtsalt unmatchida. Facebookis on oluliselt ebamugavam, ei taha ju inimest blokeerida kohe.
Kuigi enda närvide huvides ma usun, et blogi autoril oleks olnud mõistlik see sotsiaalmeedias sõimaja siiski blokkida. See pole normaalne, et mingi suvaline Tinderi match pärast otseseid sõnumeid, et suhtlemist jätkata ei soovi, päevast päeva edasi kirjutab ja sõimab :/

Ma olen muide sama asja kartnud, et mujale sotsiaalmeediasse lastes teab ju inimene mu täisnime ja igasugu andmed (sh töökoht) lihtsalt leitavad netis. Paraku varem lasin kergekäeliselt inimesi FBsse üle ja seal ongi juhtunud, et algselt meeldivana tundunud inimesed osutusid ebameeldivaks sõimajaks/ahistajaks. Tundsin ka ühega hirmu hiljuti natuke. Ta ei tahtnud aru saada, et ei soovi suhelda enam ja kahjuks teadis ta ka lisaks töökohale enam-vähem mu elukohta.

Tinderi creepid
7/11/2020 15:31:33

Mul mõni kuu tagasi tekkis vestlus ühe 40+ vanuse mehega, kes oli seal enda vanuse mitu aastat nooremaks märkinud. Kui ta mingi hetk otsustas oma tegeliku vanuse öelda, siis oli veel pettunud, et vanusevahet liiga suureks pean ja et see üldse mu jaoks oluline on.

Põhjus, miks ta ära unmatchisin oli see, et ta osutus siiani minu jaoks kõige hirmuäratavamaks kogemuseks seal. Paaripäevase vestluse järel arvas ta, et me oleme väga lähedased ja olen teda väga palju usaldanud (mainisin lihtsalt lähemalt paari oma Tinderi kogemust).

Lisaks hakkas ta mulle dikteerima, et ma ei peaks enam Tinderist leitud ja muude meestuttavatega niisama sõbrana ja tuttavana suhelda. Paar meestuttavat ikka on, kellega sõbrana suhtlen ja vahel niisama juttu ajanud, kohtunud, netis kirjutanud. Tema siis väitis, et need mehed ilmselgelt loodavad minust midagi ja nende tõttu ma ei saa endale päris kaaslast leida?

Hirmutavaid mehi on ikka. Tinder on ju suvaline tutvumisäpp, kus suheldakse põgusalt paljudega. Ja seal on mehi, kes arvavad, et kui oled nendega 2 päeva natuke kirjutanud, siis olete kohe paar/lähedased ja võlgned neile midagi :O Pean loobuma kõigi meestuttavatega suhtlemisest, sest ma lihtsalt kirjutan mingi Tinderi matchiga rohkem kui 1 päev?
Lisaks need, kes jäävadki sots.meediasse pommitama nagu sul.

Mul oli ka üks, kes mingi hetk otsustas isiklikult solvata ja hiljem korduvalt üritas edasi suhelda. Ma lihtsalt ei vastanud, aga mingi aja tagant ikka üritanud kontakteeruda.
Siis olnud veidrik, kes blokkis mind ise mujal ära, aga nädal hiljem saatis mulle kingituse.

Vera
7/11/2020 14:21:17

Nõus eelmisega. Huvi tundev mees võtab alati ise ühendust ja kui ta seda ei tee, siis pole sul ka midagi teha. Ma ise pole vist kunagi kellegagi ise ühendust võtnud, kuid mõned sõbrannad teevad seda vist tihti ja mitte kunagi pole sealt normaalset suhtlust arenenud. Ma olen isegi aru saanud, et ise ühendust võtvaid naisi peavad mehed liiga meeleheitlikuks ja sellised naised meestele kunagi huvi ei paku.

Reply
AUTOR
7/11/2020 14:33:35

Jah, saan teie loogikast igati aru ja ütleb ka minu paarinädalane "statistika", et nii kipub olema, et kui mees ise vestlust ei alusta, siis pole ka suurt huvi ja ega see asi kaugele ei purjeta.

Samas ma ei julgeks küll öelda, et ise vestluse alustamine on midagi meeste silmis häbiväärset. Olen saanud mitmeid kommentaare, kus seda pigem kiidetakse ja positiivsena välja tuuakse. Jah, kindlasti on ka neid koopamehe mentaliteediga "jahimehi", aga ei usu mina, et kõik päris sellised on. Pigem jääb see, et suhtlusest midagi välja ei tule, selle taha, et kui mees ise vestlust ei alustanud, ju siis ei olnud naine tema jaoks juba eos nii atraktiivne ja see vähendab ka tõenäosust, et sealt midagi areneks, isegi, kui naine vestlusele aluse paneb. Või siis on vestlust mitte alustav mees juba kellegi teisega tõsisemalt hõivatud näiteks.

Ma oma tutvusringkonnast tean küll neid suhteid (jah, küll mitte tinderis tekkinud), kus naine on olnud see osapool, kes esimese sammu/sammud teeb ja nö meest veidi taga ajab. Ei usu, et see automaatselt kõigi meeste jaoks "no go" on. Aga tinderi osas pole isegi taibanud oma sõbrannadelt uurida, et kuidas neil asjad käivad ja olnud on, sest tõesti, ma varem isegi ei mõelnud selle peale eriti...

Reply
Evelin Belõi
9/11/2020 00:33:08

Mina sellest loogikast aru ei saa. Mis mõttes huvi tundev mees võtab ühendust ja kui ei võta, siis vot naine ka ei võta. Tinder ei ole ju keskkond, mis on meeste huvi tõttu valmis tehtud. Kui mingi naine selle äpi tõmbab ja sinna konto teeb, siis ikka huvist tutvuda. Nagu ka mehed. Võrdsed alused ju.S
Meeldivaid profiile peremale svaibivad nii mehed kui naised. Sest mõlemal on huvi saada matche. Ja siis järsku lükatakse pall ainult meeste väravasse, et olgu esimesena juttu alustatud.
Kui mina kellegagi matchi saan, siis suht ruttu ütlen ka ise vähemalt tere. Kui just mees ise kiirem pole:D
Mitte mingit vahet ei ole, kumb juttu alustab, sest tutuvumisäpis on koos inimesed, kellel on huvi, nii mehed kui naised. Keegi pole naisi sinna vägisi ajanud.
Tore, kui vahel ka teine ise juttu alustab, aga see pole mingi eeldus ega nõue.
Mina olen mõlematpidi saanud nii väga huvitavate inimestega jutule kui sattunud ka pervertide peale. Mingit vahet pole.

Reply
Krr.
8/11/2020 22:29:21

Mina sain oma elukaaslasega Tinderis tuttavaks. Kolm aastat koos olnud ja mina olin see, kes esimesena kirjutas. Pikka juttu polnud enne, kui ta mu välja kutsus. (Ei olnud kohvile ja voodisse. Esimene musi tuli alles kuu aega pärast esimest kohtumist neljandal deidil ja voodisse jõudsime alles pea kolm kuud hiljem.) Meilgi on homode ja rasside osas eriarvamus (tema ei salli, mul on suva), aga kuna mu perekonnas ega sõprade seas ei ole kumbagi, siis leidsin, et see pole probleem. Aga eks siin tuleb ka see mängu, et tema ei suru mulle peale, et kuna talle ei meeldi homod ja mustanahalised, siis mulle ka ei tohi meeldida. Tänava peal näeb, siis kõnnib rahulikult edasi, ei hakka räuskama ega mingit olukorda tekitama, seega selle maailmavaate erinevus ei ole probleem.
Ma ei teagi, miks ma selle siia kirjutasin. Tahtsingi vist lihtsalt öelda, et mingis osas on maailmavaate erinevus okei, aga meeldiv oli lugeda, et sa pole nii meeleheitel, et laseksid enda arvamuse maha suruda, et kellelegi meeldida, vaid jääd iseendaks. :)
Hoian pöialt, et sinu ellu tuleks see õige, kes ei suhtu sinusse kui peata kanasse, keda tuleb puuri panna, vaid aktsepteerib, austab ja armastab sind kui iseseisvat inimest.

Reply
Adata
9/11/2020 23:08:18

Aitäh KRR oma kogemusest kirjutamast. :)
Tore oli lugeda kuidas teil asjad liikusid ja, et see normaalne, et läheb asi nii aeglaselt, ma ise eelistaks ka sellises tempos.
Aasta alguses mul oligi üks neiu kellega asi läks sellises tempos, kaugsuhe oli ka veel, aga paraku talle vist nii aeglane tempo ei sobinud, et voodisse ei jõudnudki, jõudis varem petta.

Aga see teema, et kui kiirelt vestlus tinderist mujale....mul endal selline põhimõte, et ma alles mingi peale 3. kohtumist teeks ettepaneku fb´s edasi rääkida ja siis isegi ei pruugi kohe sõbraks lisada :D Siin hetkel mul ühe bachata neiuga ongi selline värk, et tinderis suhtlesime ja tegin talle ettepaneku kuskil mujal suhelda peale esimest kohtumist ja kuna käisime samas kohas bachatat tantsimas ja ma teadsin ka tema töökohta, siis mõtlesin pakkuda fb´s edasi suhelda aga ta tundis, et ei taha veel. Kuskil nädal hiljem siis ise saatis mulle järsku ühe video messengeri ja nüüd seal siis suhtlemegi edasi, sõbralisti pole veel lisanud :D instas küll followme aga paistab, et temast saab ka aind sõbranna kellega bachatat vahel tantsimas käia, ta ise lõpetas ka just suvel 6 aastase suthe ja tunneb, et praegu pole siiski valmis veel uute inimestega nii tutvuda (minuga kohtumisest sai aru) .

See muidu vb minu kiiks aga ma ise tunnen veidi veidrana, kui naine alustab esimesena suhtlemist ja näitab huvi üles rohkem. kuidagi mind ennast selline asi ei keri aga tõele au andes siiski need inimesed on ka just sellised olnud, kes on tundnud minu jaoks, et pole minu inimesed kah seega ei oskagi täpselt nii väga öelda.

Kujutan ette, et mina küll ei suudaks vist erinevate poliitiliste vaadete inimesega koos olla aga ega minu puhul õnneks siiski suur tõenäolisus on, et tal ikka sarnased vaated, kuna eriti palju homofoobseid ja rassistlike naisi ma ei tea :D

Reply
Vaike
13/11/2020 12:37:22

Minu kaks seni kõige meeldivamat tutvust on alanud minupoolse kirjutamisega.

Ühe tüübiga oli mul sama seis, et match järsku kadus. Olime kokkusaamise kokku leppinud ja kui aeg lähenema hakkas, oli ta mu kontolt kadunud. Ja ilmus mu feedi superlaigiga. Kontakt kustus veel mitu korda vestluse käigus kuni lõpuks kiirelt whatsappi kontakti jagasime ning kokku saime ja paar kuud seksisuhtes olime.

Reply
AUTOR
13/11/2020 17:28:19

Novot, hakka või uskuma, et selline "glitch matrixis" on tõesti võimalik. Jah, ma olen tegelikult varem ka kuulnud inimesi rääkimas, et neil on kõik matchid kontolt ühtäkki kadunud olnud jms, aga pole neid kunagi väga tõsiselt võtnud või olen arvanud, et ehk nad ikka ise midagi vussi keerasid...

Aga tolle tüübi puhul ma siiski kahtlustan, et ta ise veiderdas. Kogu see jutt sellest, et ta mulle kirjutas, aga ma lihtsalt ei vastanud ja sõnumid ei läinud läbi, tundus siiski natuke veider.

Aga tore, et teil ikka lõpuks kokkusaamine õnnestus!

Reply
Naine
13/11/2020 16:52:26

Minu elukaaslane kirjutas mulle ise ja tutvusime kusjuures novembris. Ehk sombusel novembrikuul on ka võimalik endale kaaslane leida :) Pigem sõltub tõesti inimesest ja elustiilist, mõnel ei tee erilist vahet, kas tutvuda sügisel/talvel ja mõnel teeb. Ma ise vaatan natuke skeptiliselt nende suunas, kes endale ainult suveromantikat otsivad... Suvi kestab nii lühikest aega, nagu ka nende inimeste huvi.

Reply

Your comment will be posted after it is approved.


Leave a Reply.

    Autor:

    Otsimas midagi või kedagi. Võib-olla alles iseennast.
    ​
    ​Ei midagi suurejoonelist, kõigest minu kogemused ja mõtted.


    Arhiiv:

    January 2021
    December 2020
    October 2020
    September 2020
    August 2020


      Siia kirjutades jõuad otse minuni:

    Submit
Powered by Create your own unique website with customizable templates.
  • Esilehele