Lugesin kokku, täpselt 106 päeva on möödas eelmisest postitusest. Miks, te küsite? Ah kes seda täpselt teab, aga ilmselt ammendasin end iseenda jaoks. Tundus kuidagi, et ring sai täis. Ja tänase seisuga võin öelda, et sai tõesti. See oli ju eelmise aasta kevadel, kui endale Tinderi konto tegin ja kogu trall pihta hakkas. Oma tõusude ja mõõnadega. Kusjuures ma pole peale selle blogiga alustamist kordagi neid postitusi uuesti üle lugenud. Nüüd, peale väikest vaheaega oli seda täitsa tore teha. Paljud asjad tulid nii eredalt uuesti meelde ja tekkis tunne, et tegelikult sai selle aasta jooksul ikka palju tehtud ja kogetud küll. Olgugi, et oli südamevalu ja viimast postitust lugedes ka sulaselget igatsust ja kerget depressiivsusele kaldumist. Aja möödudes tekib teatav perspektiiv ja ühtäkki saab sellest kõigest lihtsalt kogemus. Teinekord väärtuslikumgi kui kõik see hea, mis juhtunud on. Poleks arvanudki, et seda ütlen.
Aga ring on tõesti täis. Natuke naljakas on mõelda, et ega suhete rindel selle aastaga praeguseks hetkeks kahjuks palju muutunud ei ole. Olen tagasi samas kohas, tagasi seal, kust alustasin. No olgu, mõne kogemuse võrra rikkam siiski. Ja ehk ka targem... Aga siiski samas kohas.
Nagu ma kevadel kirjutasin, tõmbasid uus koroonalaine ja piirangud sotsiaalsele suhtlusele jälle teatava kriipsu peale, mistõttu muutsin mõneks ajaks fookust ja keskendusin muule. Tööle siis peamiselt. Õnneks oli see võimalik, sest töö-alaselt tõesti oligi kiire aeg ja mitmed vastutusrikkad tegemised käsil. Mai lõpust hakkas aga elu taas kuidagi helgemaks muutuma, puhkus terendas silme ees ja mis seal salata, inimesed (ka Tinderis) muutusid taas veidi aktiivsemaks. Seega alustan siis uue ringiga. Loodetavasti tuleb sama põnev, aga veidi vähema südamevaluga kui eelmine. Ja mul ei oleks üldse kurb meel, kui see ring sel korral poolikuks jääks... sest mis seal salata, ma pole selle kõige suhtes enam kaugeltki nii entusiastlik ja põnevil, kui ehk aasta aega tagasi. Aga nagu paljude keelatud või halbade asjadega, käest ära panna (loobuda) ka ei suuda... ma lihtsalt ei ole selline allaandja tüüpi.
Mis siis vahepeal juhtunud on? Tuletasin veidi talviseid tutvusi meelde ja üht-teist on kogunenud ka nüüd, kevadsuvisel perioodil ning panen taas mõned tähelepanekud kirja.
Üks tüüp tinderi-mehi, keda ma siiani vist kirjeldanud ei ole, aga kellega paljud tinderdajad ilmselt kokku on puutunud, on "töövestluse läbiviijad". Ma tegelikult tean, et selliseid on ka naiste seas ja ilmselt rohkemgi, kui meeste hulgas, aga meeste puhul üllatab see mind kuidagi rohkem. Üldiselt kipub neil kõigil olema üks ühine joon, nad on tinderis olnud juba päris pikka aega. Sellest tulenevalt on neil kohati juba liiga hea ülevaade, kuidas see asi üldiselt käib ja töötab. Ja samal ajal on nad äärmiselt tüdinenud sellest iga vestluse alguses toimuvast smalltalk`ist ja üleüldse kõigest, mis puutub uute inimestega tutvumisse. Aga samas soovivad nad siiski endale kaaslast leida, kohe väga. Üks asi on nende meeste puhul hea, nende puhul pole kahtlustki, et nad otsivad midagi tõsist. Sest ükski üheöösuhte või niisama casual fun`i otsija ei küsitleks sind iial nii põhjalikult. Ja siis on nemad, kellega vesteldes tundub kohati, nagu täidaksid mingit ankeeti. "Millised inimesed sulle meeldivad?", "Kuidas näed oma elu 5 aasta pärast?", "Milliseid omadusi hindad oma lähedaste puhul kõige enam?" jne jne jne.
Tegelikult ei ole mul midagi taolistele küsimustele vastamise vastu, kui need asjad tulevad jutuks orgaaniliselt, vestluse käigus. Aga uskuge või ei, on inimesi, kes lihtsalt lajatavadki küsimuse küsimuse järel, püüdmata kuidagi sinu vastusest vestlust edasi arendada. Kui veab, saad ise ehk sama küsimuse vastu küsida, aga tihti ei õnnestu sedagi teha. Õõh, kui tüütu see on. Kui ma tahaks, et keegi mind küsimustele vastamise alusel hindaks, läheksin päriselt töövestlusele, mitte ei teeks endale tinderi kontot. Mis nende inimeste peas toimub, ma tegelikult ei teagi, sest pole ühegi sellisega veel kunagi kohumiseni jõudnud (ma tõesti ei kannata kaua sellist küsitlemist), aga julgen siiski pakkuda, et selle taga on paras annus kärsitust ja tüdimust ning sekka ka lihtsalt kehvad sotsiaalsed oskused.
Üks asi on võrreldes aastataguse ajaga minu jaoks siiski muutunud. Nimelt on mul nüüd täitsa funktsioneeriv boonustega sõber. Miks ma selle siin eraldi välja toon on see, et veel aasta aega tagasi, kui ma mõtlesin alles hirmuga sellele, et peaksin ühel hetkel kellegagi reaalsele deidile minema (ja see tundus täiesti meeletu eneseületus), poleks ma eales arvanud, et siiani jõuan. Ei, palun ärge saage siinkohal asjas aru nii, et see on midagi, mida kõik peaks tegema või mis kõigil peaks olema. Igaühel ikka vastavalt oma soovidele ja eelistustele, aga ma ei näe põhjust, miks ühel vallalisel inimesel taoline sõber olla ei võiks. Mis mind aga hämmastab on see, et ma ei arvanud, et see võiks kunagi ka minu puhul võimalik olla. Just emotsionaalses plaanis. Sest ma olen meeletult suur ja kiire kiinduja. Mul tekivad tunded suhteliselt kiiresti ja selleks pole palju vaja teha. Noh, mida näitas ju ka eelmise aasta suvi, kui ma antud noormehega tutvusin ja sisuliselt päevapealt suhtesse astusin... Ja veelvähem oleksin ma muidugi siis arvanud, et meie suhted saavad kunagi olema sellised nagu nad täna on. Aga juhtus kuidagi nii, et selgus, et teatud aspektides me ikka kohe üldse ei klapi. Julgen isegi öelda, et on mitmeid asju, mis mind tema puhul ärritavad, aga need on kõik seotud asjadega, mis võiksid mind häirida, kui ma mõtleksin tema kui oma tulevase elukaaslase või laste isa peale. Nüüd, kui aga suhtlen temaga veidi teises kontekstis, saan nendest asjadest kõrvale vaadata, sest need pole olulised. Samal ajal hoiavad need asjad mind aga liikumast nende "mis oleks kui...?" mõtete juurde. Ja see tõesti toimib.
Ilma igasuguste kohustuste ja ootusteta, lihtsaks kaks inimest, kes saavad hästi läbi, veedavad vahel koos aega ja kellele meeldib koos ka muid toredaid asju teha... Tõesti poleks eales arvanud, et selline asi minu puhul võimalik saab olla. Eks näis, kauaks sellel muidugi tulevikku on. Püüan hetkel sellele mitte mõelda, sest noh... mida siin ikka liiga palju mõelda on.
Ma tõmban siinkohal tänaseks joone alla, sest ei saa esimesel korral kohe pingutusest naba paigast tõmmata, pärast ei tahagi enam uuesti proovida. Aga vist isegi luban, et kirjutan edaspidi taas tihedamalt, sest tuhin on uuesti peal ja lisaks on mul kauaoodatud puhkus, mis tähendab rohkem vaba aega. Deitimiseks ja kirjutamiseks! Ja sina, kes sa siin ikka veel loed - anna endast märku, kirjuta, mis sinu elus selle mõne kuu jooksul muutunud on. Ehk on mõnel teist õnnestunud tinderi-ringist välja saada? Või on keegi värske liikme staatuses? Tahad midagi hoopis muud öelda - be my quest!
8 Comments
E
13/7/2021 10:06:35
Hei! Tore, et jälle kirjutad!
Reply
AUTOR
15/7/2021 19:21:31
Tere tulemast klubisse! oleks vist paslik öelda :D
Reply
Lugeja
15/7/2021 16:15:11
Mul on ka selline boonustega sõber olnud nüüdseks 2,5a ja selleks on minu eks. Tegime selle kokkuleppe juba lahku minnes. Mõne Tinderi mehega on see asjaolu ka jutuks tulnud ja ega sealt mõistvat reaktsiooni ei tule. Enamus taunib, et naisel mingi fwb, eriti kui tegemist veel eksiga või siis lihtsalt hämmingus. Mõne meelest parem lihtsalt üheöösuhted või niisama lühiajalised füüsilised asjad, aga mitte üks ja sama pikaaegne partner selleks.
Reply
AUTOR
15/7/2021 19:34:01
Olen tegelikult täiesti kindel, et see fwb saabki toimida ainult seni, kuni mõlemad osapooled vallalised on. Sest ei soovi mina kindlasti kellegi mistress olla ja kui peaks minul tekkima silmapiirile keegi tõsisem, siis ilmselt ei sooviks enam seda boonustega suhtlust jätkata. Sest siis tulevad need boonused loodetavasti ikka oma kaaslaselt :)
Reply
Lugeja
16/7/2021 12:56:07
See lugu palju keerulisem ja totram. Meie kokkulepe oligi algusest peale, et oleme fwb seni, kui kummalgi keegi tekib. Meil oli samamoodi, et muidu ärritasime üksteist, palju tülisid, aga seksuaalne ja füüsiline pool klappisid. Sellest ka see kokkulepe. Tegelikult on ka häid aegu ja peame siiski üksteist parimateks sõpradeks, lihtsalt suhtesse ei sobi omavahel. Ma ei oodanud, et ta jääb vallaliseks, häiris see, et ta rikkus kokkulepet, mitte teavitades mind, et tal keegi tekkis. Esimesel korral hakkas lihtsalt vältima ja lõpuks unustas me sõpruse mitmeks kuuks, ei suhelnud minuga enam üldse. Teisel korral varjas mu eest ja üritas paralleelselt kaht rauda tules hoida, olla füüsiliselt nii minu kui selle teise naisega. See ehk selgitab paremini, miks ma pahane olin.Aga muidu häiris mind sisimas ka, et ta kellegi teisega on. Eks mingi armukadedus paratamatult on. Nagu oli tal, kui sai teada, et mul lühiajaliselt midagi kellegagi oli.
Reply
K.
18/7/2021 13:14:10
Each to their own, aga see küll friends with benefits ei ole teil. Suht must-valge, aga kas tunnistate, et tahate koos olla või lõpetate oma fwb suhte, sest see, mida sa kirjeldasid ei ole kahjuks kuidagi tervislik..ei sulle, ega su "exile".
Reply
Anonüümne
18/7/2021 13:20:25
Hei!
Reply
AUTOR
18/7/2021 13:24:48
Nii tore, et keegi veel ootab! Loodan edaspidi järjepidevam olla :)
Reply
Your comment will be posted after it is approved.
Leave a Reply. |
Autor:Otsimas midagi või kedagi. Võib-olla alles iseennast. Arhiiv:
May 2022
|