mis värk on?

22/7/2021

Ühe viimase kogemuse valguses avastasin, et elan justkui juba mitmendat korda läbi sisuliselt täpselt sama olukorda. Nagu oleks kordussaates. Ja sellest täpsemalt täna kirjutada tahangi. Tuleb selline veidi sisse vaatavam ja ilmselt mitte kõige humoorikam postitus. Ja kardan, et ka pikk... Olen hästi tänulik, kui keegi ütleks sõna sekka või annaks omapoolse nägemuse, et miks see kõik just nii on.

Mida ma siis täpsemalt märkasin? Märkasin seda, et kõik minu viimased 3 tõsisemat kokkupuudet noormeestega, kelle vastu mul on huvi olnud ja kes on (vist) ka minust huvitatud olnud, on kulmineerunud võrdlemisi sarnaselt.

via GIPHY

Mulle tundub, et ma vist ei ole ühestki neist siin varasemalt rääkinud ja olgu siis esmalt ära öeldud, et kõik need kolm suhtlust on toimunud selle aastanumbri sees, esimene algas küll 2020 detsembris, kuid tõsisemaks muutus 2021 alguses. Teine algas 2021 veebruari lõpus ja tõsisemaks läks millalgi aprillis ja nüüd siis kolmas algas millalgi äkki mais ja tõsisemaks on muutunud viimaste nädalate jooksul. Veidi on need suhtlused ka omavahel kattunud, aga kõigest järgemööda.

Et oleks lihtsam, võtan taas appi numbrid, st räägime täna jälle Noormeestest nr 1, 2 ja 3. Puht kronoloogilises järjekorras.
Nagu öeldud, matchisin noormehega nr 1 kunagi 2020 detsembris. Alguses oli meie vestlus pigem lahja, peamiseks põhjuseks see, et mul oli samal ajal taustal "taaselustunud" suhtlus härra eksiga ja see võttis suurema osa mu tähelepanust. Lisaks rääkis noormees nr 1 kahjuks fakt, et ta elas minust u 1,5 h autosõidu tee kaugusel ja linnas, millega mul suurem kokkupuude puudus. Mäletan, et noormees kirjutas suhteliselt aktiivselt ja ma vastasin viisakalt, aga suurt motivatsiooni mul asju kuhugi kaugemale aretada ei olnud ja olin pigem õnnelik, et noormees ei olnud väga agar mind välja kutsuma või kohtumist organiseerima. Seega vestlesime niisama. Kui mulle ühel hetkel selgeks sai, et härra eks peab selleks ka jääma, tekkis kuidagi vabanemise tunne ja soov seni kirjasõbra staatuses olnud noormehele rohkem tähelepanu pöörata. Ja juhtus nii, et ühel päeval pakkus ta välja, et võiksime teha telefonikõne. Ja kuskilt sealt meie suhtlus uue dimensiooni saigi. Vestlesime edaspidi päris tihedalt messengeri kõnede kaudu ja vahel tegime ka videokõnesid.

via GIPHY

Kuni ühel hetkel (äkki millalgi jaanuari teises pooles) tuli ta mulle lõpuks ka külla. Ja siis käisin mina tema juures. Ja siis uuesti tema minul külas... Suhtlus oli väga tore ja saime ka lähedasemaks, st veetsime koos öö. Kuna teise deidi algidee tuli minult, sest ma mainisin, et tuleksin hea meelega tema linna avastama ja siis ta mind külla kutsuski ning kolmanda deidi (minu toimus minu linnas) algatasin mina, st kutsusin tema külla, otsustasin, et edasi enam algatust ei tee ja jään ootama noormehe initsiatiivi. Kuna suhtlus oli äärmiselt soe ja ka tihe (ta kirjutas mulle kindlasti iga päev, tihti ka mitu korda päevas), ei arvanud ma tegelikult hetkekski, et seda initsiatiivi ei tule. Kuniks möödus üks nädalavahetus, siis teine ja kolmaski, ilma, et ta oleks mokaotsastki maininud, et võiksime kohtuda... Kui lähenes ka neljas nädalavahetus, mille osas tundus, et kokku me taaskord ei saa, otsustasin, et uurin, mis värk on. Mis mind huvitas, oli muidugi see, et mida noormees siis tegelikult ikka otsib. St me olime juba tinderis jutustades mingi hetk teineteisega jaganud põhjuseid, mis meid tinderisse on toonud ja seetõttu teadsin, et ta oli tõsisema suhte otsingul, kuid vägisi tekkis tunne, et ta otsib lihtsalt kirjasõpra. Ja nii nõme kui see ka ei tundu, siis mina pigem ei otsi... või ütleme siis nii, et mul ei ole tahtmist kulutada oma aega sellele, et vestelda igapäevaselt tüübiga, kellega pole ühist ajalugu ega ka mingit tulevikuperspektiivi. Noormehelt sain vastuseks, et tal on kiired ajad ja töiselt tulemas ilmselt tihe suvi ning midagi tõsist ta hetkel pigem arendada ei soovi. Samas mulle iga päev ja tihti mitu korda päevas kirjutada oli aega küll... Ütlesin talle ausalt, et mulle kahjuks selline perspektiivitu suhtlus ei sobi ja sellisel juhul peame ilmselt teineteisele "head elu!" soovima. See oli mulle tegelikult päris raske, sest selle paari kuu jooksul olin temasse ju siiski veidi kiindunud ja harjumus igapäevaselt jutustada oli juba päris tugevalt sees, aga kartsingi, et sellega jätkates mässin end aina rohkem sisse ja lõpuks saan veel rohkem haiget. Ja nii meie teed siis lahku läksidki... olukorras, kus mulle endale tundus, et kõik oli väga hästi, huvi oli justkui mõlemapoolne, selgus, et nii see vist siiski ei olnud.

Kusjuures naljaka seigana juhtus veel nii, et päev hiljem kirjutas noormees mulle uuesti ja täiesti casually küsis, et "kuidas päev läks?". Mul jäi suu lahti. Ega ma midagi väga mõistlikku vastata ei osanudki tegelikult, küsisin lihtsalt, et "mis siis nüüd?". Ja ta oli siiralt üllatunud, kui sai aru, et minu nägemus asjast oli, et katkestame suhtluse täielikult. Aga mina ei mõista, kuidas saaks selles olukorras üldse teisiti...

via GIPHY

Sa ütled mulle, et pole pikemas perspektiivis huvitatud, külla ei tule ja ei kutsu ka, aga kirjasõpra võiks ikka edasi mängida. Kas ma olen tõesti nii hea vestluskaaslane? Või on sul tõesti lihtsalt nii igav? See jäi õnneks siiski meie viimaseks kirjavahetuseks.

Noormees nr 2 ilmus mu ellu millalgi veebruari lõpus, olukorras, kus parajasti oli just suhtlus noormees nr 1-ga tõsisemaks muutunud. Ja seetõttu oli algus väga sarnane. Me küll suhtlesime, aga ma ei võtnud seda kõike väga tõsiselt. Üheks segavaks faktoriks oli juba tekkinud suurem huvi eelnevalt kõne all olnud härra vastu ja ka noormees nr 2 ei elanud minu linnas. Elas küll minu sünnilinnas, kuhu ma ikka võrdlemisi tihti satun, aga siiski. Ei tundunud kõige perspektiivikam ja mõtted olid pigem mujal. Aga sarnaselt eelmisele loole kirjutas ta mulle tihti ja tundis huvi, mistõttu viisakusest ikka vastasin ja hoidsime ühendust. Ka tema ei olnud kohtumise organiseerimise osas väga aktiivne, mis mulle taaskord igati sobis. Kui 1. härraga asjad vasakule läksid (ma arvan, et see oli millalgi märtsi teises pooles) keskendusin rohkem Noormes nr 2-le. No kas nüüd tundub juba ka teile, et kordussaade? Tema oli tegelikult välimuselt natuke rohkem minu maitse kui eelmine ja mulle tundus, et ka vaimsel tasandil klappisime paremini. Jutustamine viis selleni, et ühel hetkel, kui olin sünnilinnas käimas, tegi ta ettepanku kokku saada. Käisin tal külas, mis juhtus veidi olude sunnil, sest nagu olen maininud, siis tavaliselt ma esimesel deidil kellegi juurde koju pigem ei läheks. Aga koroona tõttu olid kõik kohad suletud ja väljas sadas sisuliselt pussnuge. Kuna olime juba päris pikalt suhelnud, ei tekitanud mõte tema juurde minekust suuri muremõtteid ja nii ma seal siis mitu tundi veetsingi, jutustasime, sõime kooki ja jõime kohvi. Jõudsime juba ka "teise baasi" (nagu mõni USA tiinekakomöödia ütleks).

via GIPHY

Klapp oli tõesti ülihea, sest üle pika aja olin kohtunud kellegagi, kellega oli väga huvitav vestelda, noormehel oli väga lai silmaring ja ta oli ka meeldivalt jutukas. Mingi hetk õhtul, mitu tundi hiljem kui olin seda algselt teha planeerinud, sõitsin koju. Peale seda esimest kohtumist käis tema mul kahel nädalavahetusel külas ja mina sattusin ka veel vähemalt kahel korral tema juurde. Kuna esimesel kohtumisel sai juba veidi suudlemise jms tegeletud, siis jõudsime teisel kohtumisel juba ka muude intiimsete tegevusteni. Kõik klappis, nii füüsiline kui ka see eelpoolmainitud vaimne pool. Ka kirjutamises oli härra väga agar, võttis ikka igapäevaselt ühendust ja uuris, kuidas mul läheb, rääkis oma tegemistest jne. Kuniks jõudsime ühe maikuu alguse nädalavahetuseni. Olin nädala alguse poole maininud, et olen jälle oma sünnilinnas käimas ja uurisin, mis tema plaanid on. Leppisime kokku, et sõidan kohe peale reedest tööpäeva tema juurde ja jään ööseks. Laupäeva õhtupoolikul oli mul üks sünnipäev, mis oligi peamine põhjus, miks olin sünnilinna sõitnud. Siinkohal oleks paslik mainida, et ma tõesti uurisin temalt, et mis plaanid tal on ja kas ta sooviks minuga aega veeta. Mitte lihtsalt ei öelnud, et ma nüüd tulen. St kõik oli konsensuslik ja minu mäletamist mööda oli just tema see, kes pakkus välja, et võiksin juba reede õhtul tema juurde sõita. See reede õhtu, öö ja laupäeva hommik oli minu jaoks aga võrdlemisi kohutav. Tundsin sisuliselt kohe, kui olin tema juurde jõudnud, end täiesti üleliigsena. Ta oli kuidagi kärsitu ja eemalolev, ei jaganud eriti hellusi ja üleüldse oli kõik kuidagi veider.

via GIPHY

Lisaks ei ühtegi vihjet intiimsemate tegevuste suunas. Hommikul kui ärkasin, oli noormees juba ärganud, st olin voodis üksi. Leidsin ta arvuti tagant (tundus, et mängis vist mingit mängu...) ja kõik oli täpselt sama jahe kui eelmisel õhtul olnud oli. Sõime hommikust, vaatasime veidi koos telerit ja ühel hetkel, kui ta koristama ja ringi sebima hakkas ning mulle tundus, et ma ikka totaalselt üleliigne olen, tegin ettepaneku, et lahkun. Sünnipäevani oli veel küll päris palju tunde, aga ma lihtsalt ei suutnud seda olukorda taluda. Tundsin end nii üleliigsena, et pisarad tahtsid vägisi silma tikkuda... oleksin tahtnud selle kõik seal samas jutuks võtta, aga teadsin, et ei suudaks seda kuivade silmadega teha. Ja seetõttu lihtsalt läksin. Ega ta mind tagasi ka ei hoidnud. Autos nutsin korraliku peatäie.
Sain tegelikult ikka päris korralikult haiget. Kui inimene, kellest oled hoolima hakanud sinu vastu järsku nii külm on... no kes seda kogenud on, ilmselt teab. Otsustasin, et rohkem pisaraid ei raiska ja temaga ise enam ühendust ei võta. Kui soovib, siis kontakteerub ja selgitab ehk, et mis juhtus, aga kui ei, siis sellega see lugu läbi saabki.

Njah, kahjuks ei lõppenud kõik siiski nii lihtsalt. Mingeid selgitusi ei tulnud ja noormees kirjutas mulle täiesti tavapäraselt edasi, nagu midagi poleks juhtunud... ja ei olnud ka minul selgroogu, et hakata seda olukorda kirja teel lahkama. Tundsin kuidagi, et kui oleksin tahtnud, siis oleksin pidanud seda seal samas kohapeal tegema ja hiljem oleks see juba veider olnud. Ja nii me edasi suhtlesimegi, tema kirjutas, mina vastasin. Küll aga otsustasin, et ise vestlusi ei algata. Et ehk saab sealt mingi signaali, et midagi on siiski muutunud... Ja kõik jätkuski veidi nagu sealt, kus pooleli jäi. Ilma, et midagi olekski saanud selgeks räägitud.
See on kusjuures ka üks asi, mis on deitimise juures minu jaoks veidi keeruline. Kui oled kellegagi nö ametlikult suhtes, siis on väga ok igasugustest kahtlustest ja kõhklustest rääkida, välja öelda, kui miski häirib jne. Aga deitimise olukorras, kus teineteisele justkui midagi veel lubatud ei ole, tundub see kuidagi väga veider ja natuke üle paisutatud.

via GIPHY

Pea kaks kuud suhtlesime ainult kirjutades, mul olid tööl kiired ajad ja oma sünnilinna ei sattunud, muidugimõista ei kutsunud ma teda ka endale külla. Ühel hetkel ta aga siiski küsis, et kas olen tulemas ja juhtus nii, et see oli mul juba tuleval nädalavahetusel tõesti plaanis (selgeltnägija much?). Mõtlesin siis aga, et enne tuleb ikka hingel olev ära rääkida. Ja selgitasingi, et tõrgun veidi tulemast, sest eelmine kord oli minu jaoks väga negatiivne kogemus ja kirjeldasin, mis mind häiris. Noormees oli iseenesest väga viisakas, vabandas ette ja taha ning tõdes, et oli ehk veidi väsinud sel õhtul, aga ei saanud tõesti ise aru, et midagi teisiti oleks olnud. No ilmselgelt oli see mingi häma, aga möödas oli juba pea kaks kuud ka ja ei olnud nagu väga enam midagi vaielda ka. Mul oli pigem hea meel, et sain selle hingelt ära öeldud. Mul oli vaja, et ta teaks, et selline käitumine ei lähe mitte ja et olen nõus kohtuma vaid siis, kui midagi taolist enam kogema ei pea. Ja õnneks ei pidanudki. Meie kohtumine oli äärmiselt tore ja taas selline nagu see varem oli olnud.
Kuna suveti on mul sünnilinnas käimist rohkem, oli mul kahe nädala pärast taas sama plaan. Kuna tundus veider minna nii, et ma noormees ei teavita, siis mainisin, et tulen taas. Ta oli pealtnäha väga rõõmus ja positiivselt meelestatud, tänas, et ma teada andsin, aga mainis ka, et peab võibolla linnast ära sõitma ja lubas teada anda, et kas saame kohtuda. Ja päev enne minu tulekut teatas, et siiski ei mängi välja. Ma ei arvanud sellest suurt midagi, sest no ikka juhtub, et plaanid ei jookse kokku. Kui ta mulle aga nädalavahetusele järgneval esmaspäeval kirjutas ja oma nädalavahetust kirjeldas, sain aru, et ta veetis osa sellest sõpradega ja osa lihtsalt kodu asjatades. Ning ta isegi ei üritanud seda kuidagi varjata. Seega ei, meie plaanid ei jooksnud lahku, ta lihtsalt otsustas oma nädalavahetuse ilma minuta veeta...

via GIPHY

Jah, ma võiks ju mõelda, et mis see siis ikka on, sellises suhte faasis ei pea ju iga vaba hetke koos veetma, aga elades erinevates linnades, on minu arvates ainus võimalus, et suhtest üldse mingit asja saaks see, kui teatud regulaarsusega kohtutakse. Kui ma näen sind heal juhul korra kuus, ei ole see minu jaoks paraku piisavalt tõsiseltvõetav.
Antud olukorras ma muidugi asja enam nii jätta ei suutnud, võtsin endale natuke rahunemis- ja mõtlemisaega ning kui noormees mulle juba teist korda kirjutas, uurides, et kuhu ma kadunud olen, võtsin teema üles. Ja jõudsimegi taas sinna samasse punkti. Et ma olen hirmus tore ja äge ja tark ja seksikas, aga midagi tõsisemat ta tõesti hetkel ei soovi. No mis mul küll viga on? Või peaks ehk siiski küsima, mis tal viga on... sest kuidas sa suhtled inimesega kuid järjest ja jätad mulje, et soovid midagi tõsisemat, kuigi tegelikult siiski ei soovi?

Kolmanda noormehe kohta pole hetkel veel väga pikalt võimalik kirjutada. Kuigi algus on väga sarnane... kui meie match tekkis, olin noormehega nr 2 selles faasis, kus see ebameeldiv kogemus (minu külaskäik) oli ära olnud ja olime niisama kirjavahetuses (selleks hetkeks ehk umbes kuu aega juba). Eks ma ikka lootsin, et sellest siiski tuleb midagi, mistõttu ei võtnud ma ka 3. noormees väga tõsiselt ja asjad läksid minu jaoks tõsisemaks millalgi juuli alguses, kui temaga esimest korda kohtusime. Kuna see lugu hetkel veel kestab, siis ma pikemalt ei jutustaks, mainin aga, et ka selle loo puhul tundus mulle kohati, et märkan sarnaseid mustreid... ja samas hakkasin mõtlema, et ehk on asi selles, et eelnevate negatiivsete kogemuste tõttu näen tonti seal, kus seda tegelikult ei ole. St kõik need halvasti lõppenud lood on mind viinud sinnani, kus ma kardan, et kõik lood lõppevadki samamoodi...

via GIPHY

Eks elu näitab, mis saab 3. ja kas tuleb ehk ka 4. ja 5. jne...

Aga mida sellest kõigest järeldada võiks? Milles (või kelles) on probleem?
Ise olen mõelnud, et ehk teen vea sellega, et olen nende noormeestega liiga vara voodisse läinud? Oma õigustuseks siiski ütleksin, et eelnevalt olin mõlemaga tegelikult ju päris pikalt suhelnud ja erinevates linnades elades paraku ei ole ka seda võimalust, et kohtud tihti ja korraga lühema aja jooksul, mistõttu võibolla ollaksegi vahekorras hiljem. Kui kohtud harva ja pikemalt ning veedad kaaslase juures öö, on olukord ehk veidi teine... aga ikka jääb kripeldama, et ehk on see meeste silmis siiski pigem märk lõdvast püksikummist ja rikub nö üldmulje ära?
Või oligi lihtsalt nii, et nad otsisid tõsist suhet, aga mina polnud see? Ja sellisel juhul, miks ei ole meestel südant seda lihtsalt öelda? Miks venitatakse seda kummi ja jäetakse mulje, justkui asi liiguks kuhugi, kuigi see tegelikult nii ei ole? Kas sellepärast, et "tasuta" seksi pakutakse?

Nii palju küsimusi, aga nii vähe vastuseid...

via GIPHY

17 Comments

Arhiiv:

minu Tinderi saaga

26/7/2021 19:36:56

Ma saan sinust täitsa aru. Kahjuks pean ütlema, et olen ise ka taoliste probleemidega jännis olnud ja ei oska tegelikult eriti nõu anda ega öelda, mis võiks sellise käitumise põhjuseks olla. Ise olen samamoodi mitu korda istunud selle arusaamatu olukorra otsas, et seni tähelepanuga üle külvanud mees ühtäkki külmaks muutub. Loogiline järeldus oleks, et ju siis tekkis keegi huvitavam kuskil. Või ongi selline mees, kes tegelikult püsivamat asja ei taha ja tüdinebki ühest inimesest väga kiirelt. No kes ütleks. Samas enda kogemuste põhjal mulle on tundunud, et seda teist naist pole mängus olnud ega pole ka salaja suhtes oldud. Minu meelest see ongi kõige valusam ja haigem, kui sind nädalate ja kuude kaupa aktiivselt taga aetakse ja tuleviku perspektiivi lubatakse ning siis järsku kaotakse. Päeva pealt on mees end välja lülitanud.

Võib-olla ma olen liiga vanakool, aga ehk on sinu puhul üheks teguriks see, et oled ise alguses rohkem initsiatiivi näidanud ning ka kiirelt füüsiliseks läinud? Võimalik et need mehed ei tahagi tegelikult üldse midagi tõsisemat või siis sinuga. Aga kuna ise nagu pakud, siis nad ära ka ei ütle. Ma olen lasknud meestel ikka ise initsiatiivi näidata, kohtumiste osas just eriti. Mõtlen nii et kui mees ise esimesena ja rohkem seda ei paku, ju siis tal pole tegelikult huvi. Ja ise end pakkuma ei hakka. Olen samuti läinud sümpaatsetega kohe esimesel, teisel kohtumisel füüsiliseks, intiimseks ja kahetsen seda siiani. Tegelikult vajaksin ikka pikemat tundma õppimise aega ja usun et mehed sageli sisimas tegelikult ei vaata hea pilguga sellele kui naine kohe end nö kätte annab. Võivad väita mis tahes, aga kahtlustan et kui otsitakse päriselt ka seda nn õiget, siis see kiire kätte andmine on turn off. Aga vabalt võin eksida ja olen lihtsalt liiga vanamoeline.

Endal ka viimase aastaga mitu taolist kogemust olnud. Muidu mul pole ka ajutise kirjasõpruse vastu midagi, aga kui keegi ikka tõesti sümpaatne, siis häirib kui asi sellega piirdub. Ühega kirjutasin eelmine suvi lausa üle kuu aja. Tundus üle pika aja hästi intelligentne ja mulle sobivate väärtushinnangute ja soovidega tüüp. Väga harva leidub. Aga kohtumise ideed viskas vaid mokaotsast korraks, alguses, kui ütlesin et sooviks enne natuke rohkem kirjutada. Ja hiljem enam jutuks ei võtnud. Oligi lihtsalt kirjutamine mis järsku lõppes tema nähtava külmusega. Leidis jaburaid põhjuseid miks vastata ei saa.

Teine töötas välisriigis ja oli see lauspiirangute aeg, kevadel. Aga rõhutas korduvalt et tahan kohtuda kindlasti kohe kui Eesti saab. Lõpuks kirjutasime ka lausa kuu või poolteist. Iga päev ja rohkelt flirtivat naljatlemist. Oli lõbus ja tore. Aga siis ta hakkas nagu eemale hoidma, tõi jaburaid põhjuseid selleks ja ütles et ta ei saa iga õhtu mu jaoks aega leida. Sain sellest selge signaali, et see oligi lihtsalt ajaviite ja igavussuhtlus ta jaoks, mida eitas. Kui Eestisse jõudis, ei võtnud kordagi enam kohtumist jutuks. Unmatchisin ta ära ja siis järgmisel päeval tuli mulle Fbsse kirjutama et millega selle ära teenis. See oli üllatus mu jaoks sest just tema oli see kes oli öelnud korduvalt, et unmatchigu ma teda, kui sellel suhtlusel enam mõtet ei näe. Viimased nädalad vastas mulle vaid lühilausetes ja õhtul hilja. Ja siis veel nädal pärast unmatchi kirjutas kuidas ikka igatseb minuga suhtlemist. Täiesti mõttetu.

Kolmas oli selline kes teadis algusest peale, et meid lahutab 200km ja kumbki kolida ei soovi. See polnud talle probleemiks minuga pikki kirju vahetada. Ja jätta kaardid lahtiseks et mis meist võiks saada. See muutus aga pärast seda kui mu eelmine suhe jutuks tuli. Tema meelest oli see jube ja avaldas arvamust, et kui tal selline suhe oleks olnud, siis ei suudaks küll enam kedagi usaldada. Ja et küllap ma hakkaksin kaaslast ikka liigselt kahtlustama nii varjamises, valetamises kui petmises. Ja et temal kui katkistel inimesel kuluks ikka terve inimene ära. Ise oli 30+, polnud ikka veel ema juurest välja kolinud, ei olnud ka ühtki suhet olnud juba ligi 10a ja oli vahepeal aastaid vaevelnud depressiooniga, olles ka töötu.... Suheldes jättis muidu mõistliku mulje, enne kui need detailid teada sain. Naljakas oli aga see, et tema meelest olin mina liiga hirmuäratav...

26/7/2021 19:37:33

Mul ka depressiivsusega probleeme, aga olen oma eluga alati hakkama saanud, elan keskkoolist saadik vanematest eraldi, ilusti koolis ja tööl käinud alati. Aga ma olin siis liiga ohtlik ja katkine oma varasema kehva suhtega... mis lõppes pea 3a tagasi ja millest üle saanud. Siis talt tuligi jutt lõpuks et meil ikka liiga suur vahemaa 😀 Tegelikult oli tal mitu sümpaatset deiti samal ajal ja ilmselt lootis ikka seda "tervet" kaaslast leida, nagu ka ise ütles. Kedagi kes mõistaks ja toetaks, tervendaks.

Ma ikka imestasin...Et üks 35a emaga koos elav, minevikus olnud aastaid töötu ja mitte õppiv, depressioonis ja mitte mingit püsisuhte ega kooselu kogemust omav mees arvas, et talle sobiks püsisuhteks ikka ainult ideaalne inimene, kel pole olnud kehvasid suhteid ega meeleoluhäireid. Ju siis otsiski tervendajat, lootuses et õnneliku ja terve inimesega koos olemine muudab teda automaatselt samasuguseks.
Pean ütlema, et mind pole nagu kellegi mineviku kehvad suhted seni hirmutanud. Tinderis kohanud mitmeid mehi, keda on lihtsalt petetud jne. Kel vähegi suhteid olnud, siis on pigem haruldane, et kehvasid ebaterveid suhteid olnud ei ole. Ise poleks osanud selle peale tulla, et see kedagi nii ära hirmutab, seni polnud seda juhtunud ka.
Võimalik et see ongi erandlik. Kui inimene otsib endale väga ideaalset ja positiivset inimest, lootuses et see teda tervendaks ja ka positiivseks muudaks. See muidugi pole nagu küsimus, et miks üks terviklik, positiivne inimene peaks valima sellise taustaga inimese, selle asemel et võtta endasugune probleemitu.

Ja minu meelest ei ole üldse veider ega ülepakutud kui rääkida ka tutvuse alguses oma kõhklustest. Oleneb mismoodi seda teha. Mina olen seda küll teinud. Kui märkan inimese suhtumises järsku muutust, siis küsingi. Kui olen inimesega mitu nädalat kirjutanud ja ka mitmed korrad kohtunud, siis julgen küll ettevaatlikult küsida, kui järsku muutust märkan. Ja siis on tulnud vähemalt mingi vastus, millest tulenevalt tean kuidas edasi käituda. Ei pea tegema head nägu ja teesklema et kõik on endine, kui endal kahtluseuss närib sees. Eriti kui oled inimesega kordamööda külas käinud juba mitmeid kordi ja suhelnud üle kuu aja. Teinekord soovitan küll küsida kohe (aga mitte hüsteeriliselt või ründavalt) neutraalselt ja viisakalt, et sulle tundub nagu oleks midagi teisiti, milles asi. Sageli mehed hakkavad keerutama ja hämama, aga eks sellest saab ka omad järeldused teha. "Lihtsalt palju tööd" on piisavalt hea indikaator - vastus juba :) Parem kui mitte mingit vastust saada ja kummi venitama jääda.
Tavaliselt tuleb ikka mingi häma "liiga pikk vahemaa", "ei ole ikka püsisuhteks veel valmis", "pole aega" aga mehed tavaliselt ei ütlegi otse, aga mõte jääb samaks mis "sry, ei ole ikka sellist tõmmet ja huvi sinu vastu"
Kindlasti soovitan oma tundeid ja mõtteid väljendada ikka kohe mitte 2 kuud hiljem :) Ja samal ajal kõik need 2 kuud mehega
samal viisil edasi suhelda, endal okas hinges.
Mina arvan, et sel konkreetsel tüübil oli küll mitu rauda tules. Seal kodus asjataski ehk teise naisega. Siis viitsibki mitu kuud naisega jutukesi kirjutada ja kohtuda kõigi naistega vaheldumisi kuidas parasjagu sobib. Kui mees ikka päriselt naisest huvitub, siis loomulikult ta kasutab iga võimalust kohtumiseks.

Enda Tinderi kogemusi vaadates mulle hakkab üha enam tunduma, et see püsisuhte jutt on paljudel meestel lihtsalt selleks, et naine konksu otsa saada. Ja kui siis naine hakkab mõne aja pärast midagi uurima ja tahtma, tuleb jutt "ma ikka ei ole valmis", "ma ikka ei taha midagi tõsisemat" või lihtsslt "vaatame, mis saab". Aga selle ajani kui enda jaoks piisavalt seksi kätte on saadud, lubatakse igasugu asju. Küll kodulinna vahetada jne. Minu meelest ikka suht alatu.

Tinderi saagad

26/7/2021 19:38:21

Lisan veel lõpetuseks et su kirjelduse põhjal tundub mulle pigem, et need mehed (vähemalt praegu) pigem üleüldiselt ei taha püsisuhet. Võimalik et ei võeta tõsiselt ka neid, kellega asi kiirelt areneb ja voodisse jõuab, aga ka aktiivse tinderdajana tundub su jutu põhjal, et need mehed üldiselt ei ole eriti tõsiseltvõetavad.
Miks pole südant öelda? Mehed tahavadki seda varuvarianti ja tagaust lahti hoida kellega vähegi saab. Kui tuleb seksisoov, siis äkki naine võtab vedu. Jah, sisuliselt see ongi ju ärakasutamine. Kasutada püsisuhet soovivat inimest lihtsalt füüsilistel ja ajaveetmise eesmärkidel.

Ma pole ise ka aru saanud, mis värk meestel selle püsisuhtega on. Paljud Tinderis kirjutavad, et "sobivusel ka püsisuhe" või "vaatame, kuhu see viib". Meeste puhul tundub pigem nii et püsisuhe on midagi mis neil lõpuks lihtsalt kellegagi juhuslikult kujuneb või juhtub, aga pole alguses otseselt eesmärgiks või sooviks. Ühesõnaga, aetakse taga pigem ajaviidet, vaba suhtlust, seksi ja püsisuhe võib lihtsalt tekkida kui kellegagi juhtub pikemat aega järjest nii tore olema, et ära ei tüdine.
See on võib-olla minu ülekohtuselt küüniline mulje.

Aga ütlen ausalt, et mind lohutavad sinu kirjutised. Tekitab tunde, et vähemalt ma polegi ainuke, kel Tinderis pidevalt sellised kogemused on, mis kuhugi ei vii. Muidu jääb mulje, et kõik naised muudkui leiavad kiirelt endale päris kaaslasi sealt. Või vähemalt nad ei ela enne seda lõputult luhtunud suhtehakatist läbi.

Pole naistel ainukesena sellised probleemid seal. Mul sõber otsib ka sealt püsisuhet ja sattus 2 korda järjest selliste naiste otsa, kes ütlesid, et "vaatame mis saab" ja lõpuks tuli ühelt, et ta ei taha üldse mingit suhet, vaid lihtsalt seksi ning teine kohtus ja ka magas korraga 4 (!) mehega ning jäigi selgusetuks, mida ta siis lõpuks otsib. Igal juhul tüdines kõigist meestest loetud nädalate jooksul.

Mees26

5/8/2021 13:52:26

Kõik need suhted on alanud ju varuvariantide soojendamisest :) Ei ole ju joostud mõtetes pikali, nii et teised variandid peast pühitud.. Et äkki oled ka nende meeste jaoks olnud varuvariant, millele viitab ka matchi ja tihedama suhtluse pikk paus :)

AUTOR

5/8/2021 19:00:27

Oi seda muidugi, võisin neile vabalt olla varuvariant. Samas olid nad suhtluse osas alati väga aktiivsed, seega see paneb natuke mõtlema, et ehk ikkagi mitte. Kes see ikka jõuaks mitme inimesega igapäevaselt nii palju kirjutada... aga jumal teab muidugi.

Minu jaoks ei olnud nad kumbki tegelikult varuvariant, pigem oli olukord lihtsalt selline, et kuna oli tõsisem suhtlus kellegi teisega käimas, siis ei tahtnud hakata mingit konkureerivat asja tekitama. See oleks selle esimese suhtes alatu olnud ja ma ise ei tunne end ka sellises olukorras väga hästi. Samas ei olnud ka südant üldse mitte suhelda ja ega käimasolevaga ju mingeid lubadusi ka teineteisele ei olnud antud... ei julgenud seega ka üli tõsiselt neid asju võtta :)

Ega kirja teel ongi raske kedagi pikali joosta. See juhtub pigem siis, kui juba silmast silma kohtutud on :)

N32

5/8/2021 23:42:05

Äkki Tinderis on pigem kõik nagu varuvariandid?
Ja meeste jaoks vist pole probleem mitmega aktiivselt suhelda. Ongi mitu varianti ja siis vaatavad, kellega kõige tõenäolisemalt skoorib...
Ah ma nii vanake, et minu jaoks pole see Tinderi ja tänapäeva kohtingumaailma kultuur vastuvõetav. Mitu rauda tules ja mingid varuvariandid...no milleks üldse. Parem olla üksi, kui inimene ikka seda õiget tunnet ja vaimustust ei tekita.

6/8/2021 11:11:55

Jah, siin jõuamegi vist taas selle Tinderi peamise probleemi juurde (millele siin ka varasemad kommenteerijad on korduvalt tähelepanu pööranud), et tutvumisportaalides on väga levinud see "äkki on kuskil keegi veel parem?" mentaliteet. Ja üldse ei välista, et nendega nii oligi.

Selles mõttes olen sinuga täitsa nõus, et see on väga tüütu. Tahaks suhelda inimestega, kellel ei ole mingit äppi pidevalt taustal tiksumas ja uusi ning aina paremaid valikuid ette söötmas. Tundub, et see hajutab tähelepanu ja muudabki suhtluse kuidagi pealiskaudseks.

7/8/2021 10:45:20

See võib-olla mu enda mingi eelarvamus, et nii on, aga kuidagi tunduvad ka Tinderis olevat ühed ja samad näod. Ja mõned on seal öelnud, et nad on olnud seal vahelduva eduga 5-7 aastat (!!) Igakord kui vallaliseks jäävad, siis kohe Tinder jälle lahti. Selles suhtes meestele ikka hea variant, ilma ei pea kohe üldse olema, isegi mitte nädalat. Tean meeste juttude järgi, et sealt pole just väga keeruline kerget seksi leida. Ja seksiotsijaid on seal palju.

Kui endal tekiks sealt kellegagi midagi, millest loodaks suhet, siis oleks see paranoia küll, et kas samal ajal muudkui svaibib ja suhtleb edasi ning käib kohtumas. See on ju selline lihtne ja ahvatlev variant. Partneriga tülid, siis kohe Tinder salaja lahti, et äkki leiab ikka kellegi parema jne.
Selline maailm teebki inimestest lihtsalt kauba.
Keegi ei tundu piisavalt hea ega sobiv.

Ja kindlasti on ka neid, kes leiavad sealt ühe kindla ja on talle pühendunud. Rohkem kipub vist nende hulgas olema neid, kes teinud olude sunnil konto, siis mingi ajaga selle ühe leidnud ja konto kustutanud. Pole saritinderdajad.
Suur osa on aga neid proovijaid ja katsetajaid, kes igaühega, kes vähegi sümpaatsed, hakkavad midagi proovima ja vaatama, kuhu viib. Tavaliselt mitte kuskile. Kiirelt selgub, et pole ikka see ja äkki on ikka keegi sobivam. Siis tsau pakaa ja deidid teistega jätkuvad (tegelikult pole Tinderi kasutamistki lõpetanud vahepeal)

8/8/2021 13:33:47

Jah, teatud üldistusi ilmselt saab teha, aga samas peab ka tõdema, et nagu (päris?) elus, on ka tinderis väga erinevaid inimesi. Ka mina (olles nüüd aastakese vahelduva eduga tinderis olnud) näen seal mitmeid korduvaid nägusid, aga samas ei saa ma oma u 7 kuu pikkuse kasutamisperioodi pealt võibolla päris põhjapanevaid järeldusi teha. Võibolla olen mina nende jaoks ka see "korduv nägu".

Mul on kahjuks ka mitmeid meessoost sõpru, kes kasutavad tinderit ja pigem just kurdavad, et nende jaoks on seal väga raske üldse midagi leida. Ei üheöösuhteid ega ka midagi tõsisemat. Täiesti tavalised poisid on, mitte just supermodellid, aga kindlasti ka mitte eemaletõukavad. Seega ma ei teagi, kes need on, kes sealt meeletutes kogustes seksi leiavad... aga ju neid siis ikka on, sest jutud ju liiguvad :D

Et jah, kokkuvõtteks võib vast öelda, et asi on pigem inimeses kinni. On neid, keda selline sarideitimine lihtsalt ei huvitagi ja leidnud endale toreda vestluskaaslase, keskenduvadki ainult temale, aga on neid, kes oma võimalused avatuks jätavad. Ilmselt teeksid need inimesed seda aga ka siis, kui nad tutvumiseks tinderit ei kasutaks... lihtsalt tinder võibolla omakorda võimendab seda, sest sellega on kõik ju nii palju lihtsam.

Vaike

7/8/2021 14:54:50

Justkui selles nö päriselus ei oleks inimesi, kellel on varuvariandid ja mitu rauda tules. Ega selline käitumine Tinderi tekitatud ole, vaid ikka kasutajate poolt sinna kaasa võetud ja pärit aegade algusest.

8/8/2021 13:35:26

Seda kindlasti, et asi on lõpuks ikka inimeses kinni. Lihtsalt Tinder teeb asja nii palju lihtsamaks.
Päriselus ju päris ei kujutaks ette, et ühel õhtul näiteks viie erineva naisega/mehega sebiksid, samas kui Tinderis on see täiesti reaalne variant.

Tinderdaja

26/8/2021 15:40:12

Suur rõõm taas sinu postitusi lugeda! Olen olnud taustal lugeja ja pole veel sõna sekka öelnud varem aga nüüd tekkis tahtmine ka oma sõna sekka öelda :)
Ma olen ka mõned korrad (pakun e 3-4) omale selle tinderi tõmmanud ja x aegadel siis tüdinenud ja taas kustutanud kui ikka megakopp ees on ja samad näod rivis seal.
Mulle lihtsalt tundub, et see jada ongi selline nagu sa kirjeldasid ja olen samade kogemustega olnud - ongi jäänud mulje, et pigem see siiski seikluste otsimiseks. Lihtsalt mõnel üksikul on jopanud ka ja sealt omale püsiva kaaslase leidnud. Ma ausalt ei usu, et sa mingit viga enesest otsima peaks, et see nö muster kordub.

Aga samas kust siis seda püsivat parterit leida tänapäeva nutiajastul? Ka ma ise olen samas lõksus :D
Vbo lihtsalt peabki pausi pidama kui ära viskab ja siis taas võimaluse andma kui ka üksindusest kopp ees on. FWB ajab asja vahepealsel ajal ära ;)

27/8/2021 09:53:12

Tore on kuulda/lugeda, et ma pole ainuke :)

Mul neid "tüdinen ära ja siis mõne aja pärast lähen proovin uuesti" perioode ka nüüd juba mitmeid olnud. Eks näis, kas tuleb ka mingi ring, kus siis lõpuks veidi paremini näkkab. Seda tunnet, et "oo, nüüd vist tõesti läks paremini kui varasematel kordadel" on korduvalt olnud, aga lõpp on nendel lugudel siiski alati sama olnud (nagu siit blogist ka lugeda on saanud).

Ja nutiajastu tõesti. Või ma ise pigem mõtlen, et ikka see "täiskasvanud inimese ajastu" :D Suhtled mingis kindlas ringkonnas, st kindlate inimestega (töökaaslased, sõbrad), uusi inimesi satub ellu lihtsalt nii harva. Ja kui sinna otsa panna veel see tõenäosus, et kui paljud nendest uutest inimestest on mehed, vallalised ja lisaks siis veel need, kelle suunas mingi tõmme tekib (ja see peab ju ka kahepoolne olema), saadki lõpuks olukorra, kus otsid sisuliselt ükssarvikut.
No ei tundu mulle, et elus oleks nii nagu filmis, et spordisaalis, kinos või poes kellelegi kogemata otsa jooksed ja sädemed lendama hakkavad. Vähemalt mul pole nii olnud. Pole kellelegi otsagi õnnestunud joosta :D

27/8/2021 10:14:02

Teisalt inimesed ju leiavad ja kohtuvad ikkagi ka seal poes ja spordisaalis ja tanklas ... ilmselt on igas tutvusringkonnas neid inimesi, kel sellised tutvuslood selja taga on.
Ma arvan, et igaks looks on oma aeg ja ju siis pole veel meie aeg :D St et õnneks ma olen veel selle jama sees lootusrikas ja päris kookonisse ei tõmba end ja aegajalt ikka olen pildil ja annan saatusele võimaluse :) :D
Uue tüübiga on arenguid ka? ;)

27/8/2021 12:58:02

Aga kas kohtuvad... vot seda ma tegelikult ei teagi.

Lihtsalt kui mõtlen oma sõprade/tuttavate põhjal tehtud statistikale, siis on kohtutud peamiselt
a) nooruses läbi ühiste tuttavate, kooli, ülikooli vms olukorras (ja ollakse endiselt koos ka kolmekümnendates)
b) kolmekümnendates uuele ringile minnes läbi ühiste tuttavate (mõnel sünnipäeval vms koosviibimisel) või äärmisel juhul tööga seonduvalt
c) kolmekümnendates uuele ringile minnes läbi tinderi

Ei tea ausaltöeldes ühtegi lugu, kus keegi oleks oma tulevast mõnes igapäevases situatsioonis (poes, trennis, postkontoris) nö möödaminnes kohanud.

Aga see võib puhtalt olla minu statistika ja valimi viga. Võibolla on tõesti kuskil need inimesed, kes massiliselt poes lihaleti taga tutvuvad :D

Aga our time will come, I`m sure of it! Lihaletiga või lihaletita :D

M36

1/9/2021 12:43:03

Väga hea lugemine, tänud! Ka ma mehena samastun nende probleemidega nagu autoril on. Paljudest naistest jääb ka Tinderis mulje, et naid ei otsi midagi tõsist kuna panevad üles pigem pilte loodusest ja oma kassist kui iseendast. Ja ei lisa infot enda kohta millest kinni haarata ja vestlust alustada. Kuna mul pole kombeks alustada juttu lihtsalt "Tere, kuidas läheb?" originaalsusega vaid pigem küsimusega naise bios esineva info kohta siis on hästi raske seda teha kui naine ei ava end üldse. Ja nagu ma oma naistuttavatelt olen kuulnud siis naistel on palju suurem valik kui meestel (no ilmselt paljud mehed on küll rohkem seksi peal väljas, aga ikka). Ja siis on tavaline korduvad näod, kuna paljud naised kustutavad oma kontosid aegajalt siis hüppavad nad aina uuesti ja uuesti välja. Ok ei taha siin pikalt hädaldada aga jah meestel ja naistel sarnased probleemid:D Aga ka mina loodan, et ühel päeval leian endale toreda naise kas Tinderist või päris elust:)

Tinderella

1/9/2021 12:49:44

Ei tea mina ka mitte ainsatki sellist lugu oma tutvusringkonnas, kus oleks kohtutud suvaliselt tänaval, poes, tanklas vms. Mismoodi see välja näeks? "Hei, noh, mis valid siin, sinki jah? Mude, kas oled vaba?"
Minu tutvusringkonnas ka kõik tutvunud ikkagi läbi ühiste tuttavate (tuttava tuttavad) või koolis/tööl.
Ehk siis olen üsna lootusetus seisus, kuna tutvusringkond on väga väike, seal lihtsalt pole mulle sobivaid vallalisi mehi. Töö on kahjuks ka selline, mis väga naistekeskne. Selliseid hobisid pole, kus endavanuste vallaliste meestega kokku puutuks. Jõusaalis pole kunagi näinud, et mõni mees naisele läheneks. Ei kujutaks ka seda väga ette. Kõik seal teevad ikkagi trenni.

Your comment will be posted after it is approved.

Pesakast

mis värk on?

Leave a Reply.

Autor:

Arhiiv:

Siia kirjutades jõuad otse minuni: