Kummitab

20/5/2022

Tere kõigile, kel on jätkunud piisavalt püsivust, et aeg-ajalt ikka siia lehele piiluda ja veenduda, et endiselt ei ole ühtegi uut postitust...
Ja mõned teist on isegi kommenteerinud, mis on äärmiselt südantsoojendav. Kuna minu gmail`i postkast otsustas ühel hetkel, et saadab kõik kommentaaride teavitused rämsposti, avastasin need täiesti juhuslikult, kui blogi lehe üle pika aja avasin. Seega vabandan kõigi ees, kes arvasid, et ma nende kommentaari lihtsalt üles ei lase. Oleksin tahtnud küll, aga elasin õndsas teadmises, et kedagi juba ammu ei huvita. Nüüd on kõik kommentaarid kenasti üleval, kõigile vaatamiseks välja pandud :)
Aga miks ma üle pika aja siia ära eksisin? Ja kus ma olen nii kaua olnud?
Põhjuseid ei tule kaugelt otsida, selleks on ikka ja jälle vana hea tinder.

Sel korral küll pigem positiivses võtmes, st tänu sellele toredale keskkonnale, mis on viimastel aastatel mu ellu nii palju uusi (positiivseid ja negatiivseid) kogemusi toonud, jõudsin ka mina lõpuks nende väljavalitute sekka, kes võivad öelda, et neil on suhe, mis sai alguse tutvumisportaalist. Olgu, üks selline on mul varasemast ajast ka hõlma all, aga see kestis 2,5 kuud... seega pole tänases kontekstis enam suurt mainimist väärt. Sest nüüdseks olen oma salapärase tinderi-härraga koos olnud juba u 8 kuud... või noh, tutvumine sai alguse siis. Kui kaua me suhtes/paar oleme olnud, seda ma täpselt ei teagi. Antud näite puhul on seda algust lihtsalt väga raske paika panna. Ma isegi ütleks, et see võis juba sellest esimesest kohtumisest alata...

via GIPHY

Ma sellel teemal tegelikult pikalt ei peatuks, sest kardan veidi ära sõnuda ja mis seal salata, suhte-jutud ei ole pooltki nii põnevad kui kohtingu-jutud, aga kõigile, kes minuga siin aja jooksul oma rõõme ja muresid on jaganud, loodan, et ehk on see veidike lohutuseks või vähemasti innustuseks, et võib juhtuda küll. Uskuge, ka mina olin täiesti veendunud, et ei või ja et ongi lootusetu, aga näe!

via GIPHY

Kirjutama ajendas mind aga hoopis üks nädal aega tagasi messenger`i potsatanud sõnum. Sõnum ühelt noormehelt, kellega suhtlesin viimati 9 kuud tagasi. Suhtlesime mitu kuud päris tihedalt ja olime ka korduvalt kohtunud. Suhtlus lõppes aga täiesti ootamatult, ghost`imisega. Tema oli siis see kummitus, mitte mina. Tajusin tol korral juba nii nädalakese, et ta ei suhtle minuga enam nii entusiastlikult kui varem ja kui siis ühel hetkel otsustasin, et ise enam vestlust ei alusta (sest tundus veidi sunnitud ja punnitatud see kõik) ja vaatan, mis tema teeb..., ei teinudki ta enam midagi. Mitte kunagi enam. Mitte ühtegi sõna.

via GIPHY

Eks ma olin alguses ikka parajalt hämmingus, et mis juhtus ja miks, aga natuke ju nagu nägin seda tulemas ka. Veidi olin pahane, sest no kes nii teeb, aga üpris kiiresti sain eluga edasi minna, sest peagi juhtus kohtumine praeguse kaaslasega. Olen aeg-ajalt ikka selle kummituse peale mõelnud, eelkõige just sellepärast, et see oli lihtsalt nii kummaline olukord ja ikka mõtled, et mis siis huvitav juhtus... kas tuli teine ja parem? kas olid mingid isiklikud ebakindlused? kas oli minul mingi viga küljes? Aga mida rohkem ma sellele mõtlesin, seda enam sain aru, et ega ma tegelikult ju ei tahakski sellele küsimusele vastust saada. Ükski nendest vastustest ei rõõmustaks mind niikuinii ja lõpuks peaksin siiski tõdema, et mis iganes põhjus see oli, probleem ei olnud põhjuses, vaid viisis, kuidas ta olukorra lahendas. Või siis tegelikult ei lahendanud.
Ja seal ta siis 9 kuud hiljem oli, vabandava sõnumiga minu messenger`i ekraanil. Et ikka väga piinlik ja tunneb end halvasti selle pärast ja hirmsasti vabandab. Esimese hooga mõtlesin, et ei vasta midagi. Sest no miks peaks. Samas aga tundus, et siis ma ju jätangi mulje, justkui oleksin väga häiritud ja kibestunud sellest olukorrast, mida ma aga juba väga ammu ei olnud, sest no 9 kuud ikkagi juba. Seega võtsin vaevaks ja vastasin. Lihtsalt et ta teaks, et minul on juba ammu suva ja et ainus, mis mind häiris oligi see, et ta nii lapsikult selle olukorra lahendas. Ei, mingit põhjust ma uurima ei hakanud, sest tõesti ei huvita. Ja kuigi ta viitas, et mingi põhjus oli (no ilmselgelt ju pidi olema), ei öelnud ta ka ise seda õnneks välja.
Mõtlesin esiti, et äkki ta tõesti tahtiski lihtsalt vabandada, sest on 9 kuud süümepiinades vaevelnud, aga noh, üsna pea sai selgeks, et ju ta vist lihtsalt ei leidnud selle aja jooksul paremat ja mõtles uuele ringile tulla. Sest sealt edasi küsis ta, kas on ok, kui tänaval teineteist kohates ikka teretame (nojah, me pole muidugi kunagi tänaval kohtunud) ja vahel sõbralikult kirjutame. Ja nüüd kirjutab ta mulle taas mitu korda päevas... Ja just siis, kui olin valmis küsima, et mis toimub ja kas ta kaotas ühtäkki kõik oma sõbrad, et nüüd minuga hirmsasti jälle suhelda on vaja, tekkis väike vahe sisse, seega pole veel mahti saanud, aga kavatsen selle kindlasti ära küsida. Nii siis juhtub, kui üritad viisakas olla ja nõmeda käitumise andeks annad.
Sest tõesti, AINUS aktsepteeritav põhjus mulle peale ghost`imist 9 kuud hiljem uuesti kirjutada oleks vajadus teavitada, et sa just sünnitasid, ja see on minu laps...

via GIPHY

Loe ka minu kõige esimest postitust!

11 Comments

Arhiiv:

Huvitav

23/5/2022 20:35:18

Nii tore, et sa tagasi! Tahaks väga lugeda sinu seiklustest, et mis vahepeale jäid, kui sa blogis aktiivne ei olnud. Kuidas jõudsid arusaamisele, et see kellega hetkel koos oled, on see õige?
Kui rääkida nendest tegelastest, kes hiljem kirjutavad, siis endalgi on seda ette tulnud. Ma ei ole neile kunagi vastanud. Ei ole tundnud vajadust, et peaksin viisakusest vastama. Võib olla on ka oma roll sellel, et olen suhtes ja tunnen, et see oleks kaaslase suhtes ebaviisakas, kuna tean, et nad ei kirjuta mulle viisakuse pärast, vaid selleks, et suhteid üles soojendada. Ei tunne, et tahaksin vanadele asjadele oma energiat kulutada. Jään ootama Su uusi postitusi. Olen siiani alati iga kuu vaadanud, et äkki oled midagi uut kirjutanud.

AUTOR

22/6/2022 15:48:36

Mul on jälle hea meel, et sa oled endiselt siin ja minu osas alla ei andnud!
Kuidas jõudsin järeldusele, et see praegune on see õige? Kas keegi üldse kunagi lõplikult sellisele järeldusele jõuab? Ja kui jõuab, siis kas arvab nii ka 5, 10, 15... aasta pärast? Mina sellele järeldusele veel jõudnud ei ole, tunnen lihtsalt, et tegemist on väga "minu inimesega", mul on temaga koos hea ja tore olla (ja tundub, et temal minuga ka), ta teeb mind paremaks inimeseks ja mis seal salata, täidab seda tühimikku, mis minuga senini alati kaasas oli. Aga kas ta on see õige? Hetkel kindlasti on ja ma väga loodan, et ka edaspidi, aga püüan mitte olla naiivne ja arvata, et see, mis on praegu, on täpselt samamoodi ka aastate pärast. Eks elu näitab.

Mis puudutab aga üles ärganud kummitustele vastamist, siis saan täitsa aru, miks seda pole mõtet teha. See saadab ilmselt ka veidi tugevama signaali kui see, mis mina tegin.
Ja tõsi, tundsin ka mina, et see on minu praeguse kaaslase suhtes ebaviisakas, kui suhtlen kellegagi, kelle puhul tean või vähemalt aiman, et sellel sõbralikul suhtlusel on muud tagamõtted.

26/5/2022 23:21:56

Olin ka sinu blogiga juba suhteliselt alla andnud, juhuslikult veel avasin ja rõõmuga lugesin.
Muideks, natuke teemasse. Mina kunagi peale abielu lahutamist arvates et kui minuga käituti halvasti miks mina ei või ühe oma Tinderi kuu ajase deidiga käitusin inetusti, ei ghostinud, aga üsna inetusti ja järsult ja veidi valelikult lõpetasin suhtluse. Tegelikult seepärast, et juhuslikult samuti Tinderist olin leidnud paralleelselt nö selle õige (siis ma küll arvasin, et niisama uus ja huvitav mees, aga nüüd 4 aastat hiljem oleme ikka koos ja vahepeal toreda pere loonud). Aga mind see inetu käitumine hakkas piinama ja kaks aastat hiljem kirjutasin vabanduse. Sain ka viisaka vastuse et oh ära üldse põe ja sellega oligi kõik. Mul hakkas igatahes peale seda parem. Vahel inimesed on ka teistmoodi. Kuigi vb ainult naised siiralt põevad nii vanu asju :D.

22/6/2022 15:59:45

Suur tänu, et sa siiski alla ei andnud!
Ja veel toredam, et end kokku võtsid ja vabandasid. Olgugi, et see teist osapoolt ei paistnud enam häirivat, oli vähemasti endal pärast parem tunne.

Siilike

30/5/2022 21:47:40

Sellel on väga lihtne põhjus, miks sellised mehed lihtsalt niisama ära kaovad ja ei jäta viisakalt hüvasti. Tol hetkel ta kas leidis parema või lihtsalt polnud piisavalt huvi. Kui ta ütleks, et teil midagi välja ei tule, siis oleks see teema lukus ja ta ei saaks enam kunagi sind varuvariandina kasutada, kui ühtki teist naist parasjagu pildil pole. Aga kuna ta jättis asja lahtiseks (st kadus ära), on alati võimalus mingi jurajutuga tagasi tulla, et proovida sind jälle ära rääkida. Sellist tüüpi mehed ei sülita enne vanasse kaevu, kui uus valmis pole. Ära isegi raiska aega sellise jobuga rääkimise peale.

22/6/2022 16:02:32

Mitte, et ma tahaks teda kuidagi õigustada ja tõenäoliselt on sul õigus, aga ma siiski usun, et vahel võib põhjus olla ka muus.

Kuigi jah, kui oleks olnud suur armastus ja hoolimine, siis seda ghostimist (olgu see põhjus siis milline tahes) ilmselt juhtunud ei oleks :D

Tinderella

13/6/2022 10:48:57

Ühest küljest ülitore, et lõpuks selle püsiva leidsid :) Teisalt ütlen ausalt, et tekitas sellist nördimust või lootusetust pigem juurde. Jah, iseenesest võiks ju lohutada ja inspireerida, et kõik on võimalik, aga kuidagi tekitab seda tunnet, et näe, kõik ikka leiavad endale kaaslase, isegi enamus tinderdajaid, ainult mitte mina...Ma pean end juba lootusetult vanaks dinosauruseks seal. Tinderis konto olnud üle 3a..edu siiani pole. Selles suhtes mind just lohutasid sinu seiklused, et vähemalt ma pole ainuke, kel niimoodi. Kuidagi tegi natuke olemise paremaks.

Mitte et mul poleks su üle hea meel :) Kindlasti on! Viimane postitus oli sul nii siiralt õnnetu ka, et väga tore, et just sel kõige lootusetumal perioodil tuli see õnn su ellu :)
Ise kahjuks olen siiani samasuguses seisundis nagu see su eelviimane postitus.
Lohutatakse küll alati, et küll see õnn ja armastus lõpuks tulevad, aga ma olen varsti 4a vallaline ja armastuseta olnud ja valetaksin, kui ütleksin, et see nüüdseks juba väga õnnetuks ei tee. Mis teha, kui pole neid ilusaid tundeid, siis pole elus nagu värve.
Ja minu meelest on suhtes olla just tunduvalt mõnusam ja huvitavam kui need kohtinguajad. Sest kohtingutest sageli midagi edasi ei tule ja need võivad olla sellised ebameeldivad ka. Kuigi jah, kui on see nn õige, siis on kõik need kõige esimesed hetked ja kohtumised eriti magusad ja tahaks, et need tagasi tuleks, et kõigest viimast võtta.

Igal juhul palju õnne ja loodame, et see jääb kestma! :) Kes teab, äkki kirjutad paari aasta pärast, kuidas teil ühine kodu ja pere. See oleks tore :)

22/6/2022 16:13:07

Ma saan sinust tegelikult väga hästi aru ja mõtlesin pikalt, et kas üldse kirjutan sellest. Aga samas tundus kuidagi ikka oluline, et ma põhjendaksin ja annaksin märku, et mis vahepeal juhtunud on.

Olen ka ise korduvalt seda emotsiooni tundnud. Loed või kuuled, et kedagi on suhtemaastikul edu saatnud ja ühest küljest nagu oled selle inimese üle siiralt õnnelik, teisalt tunned, kuidas midagi südames ebameeldivalt kokku tõmbub. Eks me kõik ju tahaks ise ka neid samu emotsioone kogeda ja kui seljataga on nii käänuline periood, on raske lõpuni teiste inimeste õnnele kaasa elada. Seega ära tunne end kuidagi halvasti selle eest!

Mul ei ole siinkohal tõesti muud tarka öelda, kui et ole lihtsalt järjepidev ja ära anna alla. Suvi on alanud ja minu hinnangul on see tutvumisportaalides üks toredamaid perioode. Vähemalt minul need kaks suve olid küll.
Mida ma tõesti soovitan, on olla võimalikult avatud. Püüa seada meestele, kellega tutvumisportaalis suhtled võimalikult vähe eelfiltreid, st võta neid sellisena nagu nad on, eelarvamuste vabalt. Kui vestluste käigus selgub, et on mingid omadused, mis sulle ei sobi, siis muidugi, lükka kõrvale, aga olen mitmete sõbrannade pealt näinud, et ilma inimestega suhtlemata juba tehakse ära see otsus, et ei sobi. Olgu see siis töövaldkonna, elukoha või jumal teab mille muu põhjal. Jah, on teatud asjad, millest ilmselt ei ole võimalik kõrvale vaadata (eemaletõukav välimus, piltidelt peegelduv alkoholism jne jne), aga tasub proovida muud eelarvamused kõrvale heita. Fakt on see, et see inimene, kelle sa leiad, ei ole nii kui nii ideaalne. Tal on kindlasti omad vead ja puudused. Nii nagu on sinul ja meil kõigil. Tuleb lihtsalt leida see, kelle puudustega me leppida suudame ja kes meie vigu aktsepteerib.

Pea püsti ja mõnusat suve!

26/6/2022 12:08:27

Väga tore, et selle postituse kirjutasid. Kindlasti poleks pidanud jätma kirjutamata lihtsalt sellepärast, et keegi võib mõelda, et "näe, veel keegi, kes leidis armastuse, aga mina ikka mitte".

See võiks olla just inspireeriv positus, et pärast mitmeid feile ja halbu kogemusi on Tinderist ikkagi võimalik see nn oma inimene leida. Mina igatahes loodan, et jääd selle inimesega kokku ja see "oma inimese" tunne on ka aastate pärast :)

Mul kindlasti pole armastuse leidjate suhtes mingit pahatahtlikku kadedust. Alati tore ja hea meel. Lihtsalt paratamatult paneb mõtlema, et mis mul küll viga, et kuidagi ei õnnestu ja hakkab veel üksikum tunne.

Nõuannetega olen täitsa nõus ja enda meelest pole sedasi liigkriitiline ja mingeid parameetreid taga ajav, suhteliselt avatud v.a niisama seksuaalkontaktidele. Asukoht on muidugi ka oluline, kuna 30+ vanuses inimesed sageli pole nõus elukohta vahetama. Olen suhelnud avatult, vabalt, midagi ootamata või eeldamata. Pigem ka lihtsalt niisama tutvuse eesmärgil. Olen paljudega kohtunud niisama, ilma et oleks näinud, et sealt midagi enamat tulla saaks. Need paar üksikut, kellega suurem huvi tekkis, olid ka kaugelt.

Paraku on kuidagi nii läinud, et pole paar aastat üldse tekkinud sellist matchi, kelle suhtes suurem huvi oleks tekkinud. Lihtsalt kuidagi üldse ei ole seda õnne, et satuks inimene, kellega sarnased huvid, nägemus ja tekiks see "miski". Mõistmine ja see "oma inimese" tunne ja ka füüsiline tõmme.
Ühe inimese leidsin samal ajal kui sina oma praeguse, aga temaga mõnda aega suheldes sai kiirelt selgeks, et me ei sobi kindlasti suhtesse ja tundeid ka tekkimas pole. Oleme niisama sõbrad. Sellist harmoonilist suhtlust, klappi ja sädet pole õnnestunud Tinderist juba paar aastat leida. Ongi vaid sõbralik suhtlus.

Eks neid lihtsalt boonustega sõbrannade otsijaid on ka Tinderis väga palju ja sellist asja saaks harrastada, aga ikka tahaks SEDA tunda, elevust ja maagiat, heaolus hõljumise tunnet, Tunnet, et oled parem inimene ja keegi täidab su tühjust nagu ütlesid Just suvel on kuidagi eriti raske üksik olla. Nii palju romantilist aega ja hetki. Mitte et ei oskaks üksi olla, aga olles aastaid vallaline ja romantiliste tunneteta, siis väga tahaks seda kõike head uuesti üle pika aja kogeda. Olles kellegagi niisama boonustega sõber neid imelisi tundeid paraku ei koge.

xxx

5/7/2022 09:19:47

Väga hea blogi oli. Ühest küljest kahju, et võitluskaaslena ära kadus, teisest küljest siiski hea meel sinu üle.
Üldiselt ma ei näe mõtet sellisel vanade tinderite tüüpidega edasi suhtlemsiel mõtet?Mis see annab? Selle motiiv on ju üldiselt edasi dateda ja suhelda. Kui sul elukaaslane olemas, miks seda vaja teha?
Meeste seisukohalt veidike seletan olukorda. Sulle tundub see imelik, kui inimene ära kaob. Aga mida ta siis peaks tegema. Et hüvasti aegade lõpuni?Ta jätab ukse lahti, et mine sa tea, äkki suhtlete mingis teises situatsioonis aastate pärast edasi. Miks vanasse kaevu sülitada.
Loogiline lõpp oleks, et mul nüüd elukaaslane jne, et lõpetame suhtluse vms...

5/7/2022 09:45:13

Tänan komplimendi ja heade soovide eest!

Ega see vanade tinderi tüüpidega edasi suhtlemine ei annagi midagi ja mul ei olnud see ka plaanis. St ei olnud plaanis pikemalt suhtlema jääda. Viisakas olla (ehk siis vastata) aga küll. Ei saanud mina kohe aru, et tema motiiv oli taas suhtlema hakata, esimese hooga ju lihtsalt palus vabandust. Alles hiljem selgus, et tahab igapäevaselt suhelda jälle.

Aga et niisama ära kadumine on kuidagi loogiline või peaks olema mõistetav, seda ma siiski ei arva. See vanasse kaevu mitte sülitamise loogika on lihtsalt argpükslik ja ebaviisakas, muud midagi. Täiesti võimalik on asi ära lõpetada stiilis "ma olen oma elus hetkel teises kohas" või "kohtasin kedagi ja ei pea õigeks mitmega korraga suhelda". Jah, ega see meeldiv ei ole, aga on vähemasti selgitus ja ma ei ütleks, et see ukse ka igaveseks sulgeks. Vähemalt mitte rohkem, kui niisama ghostimine.

Your comment will be posted after it is approved.

Pesakast

Kummitab

Leave a Reply.

Autor:

Arhiiv:

Siia kirjutades jõuad otse minuni: