Tere kõigile, kel on jätkunud piisavalt püsivust, et aeg-ajalt ikka siia lehele piiluda ja veenduda, et endiselt ei ole ühtegi uut postitust...
Ja mõned teist on isegi kommenteerinud, mis on äärmiselt südantsoojendav. Kuna minu gmail`i postkast otsustas ühel hetkel, et saadab kõik kommentaaride teavitused rämsposti, avastasin need täiesti juhuslikult, kui blogi lehe üle pika aja avasin. Seega vabandan kõigi ees, kes arvasid, et ma nende kommentaari lihtsalt üles ei lase. Oleksin tahtnud küll, aga elasin õndsas teadmises, et kedagi juba ammu ei huvita. Nüüd on kõik kommentaarid kenasti üleval, kõigile vaatamiseks välja pandud :) Aga miks ma üle pika aja siia ära eksisin? Ja kus ma olen nii kaua olnud? Põhjuseid ei tule kaugelt otsida, selleks on ikka ja jälle vana hea tinder.
Sel korral küll pigem positiivses võtmes, st tänu sellele toredale keskkonnale, mis on viimastel aastatel mu ellu nii palju uusi (positiivseid ja negatiivseid) kogemusi toonud, jõudsin ka mina lõpuks nende väljavalitute sekka, kes võivad öelda, et neil on suhe, mis sai alguse tutvumisportaalist. Olgu, üks selline on mul varasemast ajast ka hõlma all, aga see kestis 2,5 kuud... seega pole tänases kontekstis enam suurt mainimist väärt. Sest nüüdseks olen oma salapärase tinderi-härraga koos olnud juba u 8 kuud... või noh, tutvumine sai alguse siis. Kui kaua me suhtes/paar oleme olnud, seda ma täpselt ei teagi. Antud näite puhul on seda algust lihtsalt väga raske paika panna. Ma isegi ütleks, et see võis juba sellest esimesest kohtumisest alata...
Ma sellel teemal tegelikult pikalt ei peatuks, sest kardan veidi ära sõnuda ja mis seal salata, suhte-jutud ei ole pooltki nii põnevad kui kohtingu-jutud, aga kõigile, kes minuga siin aja jooksul oma rõõme ja muresid on jaganud, loodan, et ehk on see veidike lohutuseks või vähemasti innustuseks, et võib juhtuda küll. Uskuge, ka mina olin täiesti veendunud, et ei või ja et ongi lootusetu, aga näe!
Kirjutama ajendas mind aga hoopis üks nädal aega tagasi messenger`i potsatanud sõnum. Sõnum ühelt noormehelt, kellega suhtlesin viimati 9 kuud tagasi. Suhtlesime mitu kuud päris tihedalt ja olime ka korduvalt kohtunud. Suhtlus lõppes aga täiesti ootamatult, ghost`imisega. Tema oli siis see kummitus, mitte mina. Tajusin tol korral juba nii nädalakese, et ta ei suhtle minuga enam nii entusiastlikult kui varem ja kui siis ühel hetkel otsustasin, et ise enam vestlust ei alusta (sest tundus veidi sunnitud ja punnitatud see kõik) ja vaatan, mis tema teeb..., ei teinudki ta enam midagi. Mitte kunagi enam. Mitte ühtegi sõna.
Eks ma olin alguses ikka parajalt hämmingus, et mis juhtus ja miks, aga natuke ju nagu nägin seda tulemas ka. Veidi olin pahane, sest no kes nii teeb, aga üpris kiiresti sain eluga edasi minna, sest peagi juhtus kohtumine praeguse kaaslasega. Olen aeg-ajalt ikka selle kummituse peale mõelnud, eelkõige just sellepärast, et see oli lihtsalt nii kummaline olukord ja ikka mõtled, et mis siis huvitav juhtus... kas tuli teine ja parem? kas olid mingid isiklikud ebakindlused? kas oli minul mingi viga küljes? Aga mida rohkem ma sellele mõtlesin, seda enam sain aru, et ega ma tegelikult ju ei tahakski sellele küsimusele vastust saada. Ükski nendest vastustest ei rõõmustaks mind niikuinii ja lõpuks peaksin siiski tõdema, et mis iganes põhjus see oli, probleem ei olnud põhjuses, vaid viisis, kuidas ta olukorra lahendas. Või siis tegelikult ei lahendanud.
Ja seal ta siis 9 kuud hiljem oli, vabandava sõnumiga minu messenger`i ekraanil. Et ikka väga piinlik ja tunneb end halvasti selle pärast ja hirmsasti vabandab. Esimese hooga mõtlesin, et ei vasta midagi. Sest no miks peaks. Samas aga tundus, et siis ma ju jätangi mulje, justkui oleksin väga häiritud ja kibestunud sellest olukorrast, mida ma aga juba väga ammu ei olnud, sest no 9 kuud ikkagi juba. Seega võtsin vaevaks ja vastasin. Lihtsalt et ta teaks, et minul on juba ammu suva ja et ainus, mis mind häiris oligi see, et ta nii lapsikult selle olukorra lahendas. Ei, mingit põhjust ma uurima ei hakanud, sest tõesti ei huvita. Ja kuigi ta viitas, et mingi põhjus oli (no ilmselgelt ju pidi olema), ei öelnud ta ka ise seda õnneks välja. Mõtlesin esiti, et äkki ta tõesti tahtiski lihtsalt vabandada, sest on 9 kuud süümepiinades vaevelnud, aga noh, üsna pea sai selgeks, et ju ta vist lihtsalt ei leidnud selle aja jooksul paremat ja mõtles uuele ringile tulla. Sest sealt edasi küsis ta, kas on ok, kui tänaval teineteist kohates ikka teretame (nojah, me pole muidugi kunagi tänaval kohtunud) ja vahel sõbralikult kirjutame. Ja nüüd kirjutab ta mulle taas mitu korda päevas... Ja just siis, kui olin valmis küsima, et mis toimub ja kas ta kaotas ühtäkki kõik oma sõbrad, et nüüd minuga hirmsasti jälle suhelda on vaja, tekkis väike vahe sisse, seega pole veel mahti saanud, aga kavatsen selle kindlasti ära küsida. Nii siis juhtub, kui üritad viisakas olla ja nõmeda käitumise andeks annad. Sest tõesti, AINUS aktsepteeritav põhjus mulle peale ghost`imist 9 kuud hiljem uuesti kirjutada oleks vajadus teavitada, et sa just sünnitasid, ja see on minu laps...
18 Comments
Huvitav
23/5/2022 20:35:18
Nii tore, et sa tagasi! Tahaks väga lugeda sinu seiklustest, et mis vahepeale jäid, kui sa blogis aktiivne ei olnud. Kuidas jõudsid arusaamisele, et see kellega hetkel koos oled, on see õige?
Reply
AUTOR
22/6/2022 15:48:36
Mul on jälle hea meel, et sa oled endiselt siin ja minu osas alla ei andnud!
Reply
X
26/5/2022 23:21:56
Olin ka sinu blogiga juba suhteliselt alla andnud, juhuslikult veel avasin ja rõõmuga lugesin.
Reply
AUTOR
22/6/2022 15:59:45
Suur tänu, et sa siiski alla ei andnud!
Reply
Siilike
30/5/2022 21:47:40
Sellel on väga lihtne põhjus, miks sellised mehed lihtsalt niisama ära kaovad ja ei jäta viisakalt hüvasti. Tol hetkel ta kas leidis parema või lihtsalt polnud piisavalt huvi. Kui ta ütleks, et teil midagi välja ei tule, siis oleks see teema lukus ja ta ei saaks enam kunagi sind varuvariandina kasutada, kui ühtki teist naist parasjagu pildil pole. Aga kuna ta jättis asja lahtiseks (st kadus ära), on alati võimalus mingi jurajutuga tagasi tulla, et proovida sind jälle ära rääkida. Sellist tüüpi mehed ei sülita enne vanasse kaevu, kui uus valmis pole. Ära isegi raiska aega sellise jobuga rääkimise peale.
Reply
AUTOR
22/6/2022 16:02:32
Mitte, et ma tahaks teda kuidagi õigustada ja tõenäoliselt on sul õigus, aga ma siiski usun, et vahel võib põhjus olla ka muus.
Reply
Tinderella
13/6/2022 10:48:57
Ühest küljest ülitore, et lõpuks selle püsiva leidsid :) Teisalt ütlen ausalt, et tekitas sellist nördimust või lootusetust pigem juurde. Jah, iseenesest võiks ju lohutada ja inspireerida, et kõik on võimalik, aga kuidagi tekitab seda tunnet, et näe, kõik ikka leiavad endale kaaslase, isegi enamus tinderdajaid, ainult mitte mina...Ma pean end juba lootusetult vanaks dinosauruseks seal. Tinderis konto olnud üle 3a..edu siiani pole. Selles suhtes mind just lohutasid sinu seiklused, et vähemalt ma pole ainuke, kel niimoodi. Kuidagi tegi natuke olemise paremaks.
Reply
AUTOR
22/6/2022 16:13:07
Ma saan sinust tegelikult väga hästi aru ja mõtlesin pikalt, et kas üldse kirjutan sellest. Aga samas tundus kuidagi ikka oluline, et ma põhjendaksin ja annaksin märku, et mis vahepeal juhtunud on.
Reply
Tinderella
26/6/2022 12:08:27
Väga tore, et selle postituse kirjutasid. Kindlasti poleks pidanud jätma kirjutamata lihtsalt sellepärast, et keegi võib mõelda, et "näe, veel keegi, kes leidis armastuse, aga mina ikka mitte".
Reply
xxx
5/7/2022 09:19:47
Väga hea blogi oli. Ühest küljest kahju, et võitluskaaslena ära kadus, teisest küljest siiski hea meel sinu üle.
Reply
AUTOR
5/7/2022 09:45:13
Tänan komplimendi ja heade soovide eest!
Reply
xxx
5/7/2022 11:27:19
Kui viitsid võiksid väikse tagasiside teha statiistika mõttes.
Reply
AUTOR
8/7/2022 21:13:11
Hei, ikka viitsin, aga ma ei tea palju sellest statistika mõttes just kasu on... see on tõesti puhtalt minu kogemus ja suurem osa vastuseid tuli sellised "ma arvan, et umbes nii..." stiilis, seega ära palun ülemäära tõsiselt seda kõike võta :)
Reply
EE
21/11/2022 16:02:07
Sattusin seda blogi nüüd pika hilinemisega lugema tänu hiljutisele Eesti Ekspressi artiklile - tea, palju siin nüüd teisi minusuguseid on? :)
Reply
Fiona
7/12/2022 11:42:26
Tore lugeda, et sul ka nii hästi läks :)
Reply
JT
17/12/2023 15:53:11
Juhuslikult sattusin blogi peale. Ütleme nii et päris huvitav lugemine ,isegi nii huvitav et mõtlesin ka Tinderi teha aga aastaga vist midagi muutunud. Google play ütleb et sellist app-i pole, arvutist lähed lehele siis mitte kuidagi ei saa registreerida, paned mailid ja värvid ning jõuad telefoni numbrini. Edasi ei saa, käid nagu karussell ringi , edasi ei lase. Kas see Tinder pole enam aktuaalne?
Reply
E.
8/3/2024 16:12:46
Pea kaks aastat on möödas viimasest postitusest. Kuidas läheb?
Reply
AUTOR
10/3/2024 20:51:19
Aitäh, et huvi tunned!
Reply
Your comment will be posted after it is approved.
Leave a Reply. |
Autor:Otsimas midagi või kedagi. Võib-olla alles iseennast. Arhiiv:
May 2022
|