KES SELLE TEISE ÄMBRI SIIA PANI?

19/1/2021

Vot nüüd olen ma midagi saavutanud! Kätte jõudis hetk, kui blogisse tuli esimene kommentaarid stiilis "Millal järgmine postitus tuleb?". Ei, see paus ei olnud selleks, et mõni selline kommentaar nüüd lõpuks ikka ära tuleks, lihtsalt läks nii, aga see on uskumatult uskumatu tunne, kui avastad, et keegi ootab midagi, mida ainult sinul on pakkuda. Vau. Ma tean küll, et siin blogis mõned lugejad on (sest kommentaarid!, nendest peaks lausa eraldi postituse tegema), aga mul ei ole mingit statistikaprogrammi vms, mille kaudu ma saaks ülevaate, et kui palju ja kes ja kust siin täpsemalt lugemas käib. Seega minu vaimusilmas on teid täpselt see hulk nagu teid on kommentaariumis. Ja te olete kõik nii paganama ägedad. Isegi need, kes ütlevad, et ma veidi nõme olen. Sest te ju loete...

via GIPHY

Aga vaevalt et keegi teist siin sellise teksti pärast käib, seega asume asja kallale.
Eelmise postituse lõpus sai üks tore (oli ikka või?) cliffhanger üles riputatud, toome ta sealt kaljuservalt nüüd siis alla. Kes see oli, kes kirjutas?

No muidugi minu Noormees nr "olime kaks kuud suhtes". Ma ei saa salata, et vaatasin seda arvutiekraanil vilkuvat teavitust, et mulle on antud isiku poolt sõnum ja muigasin. No on ju hea tunne, kui vastane esimesena murdub. Ma tõesti usun, et mina ei oleks talle kirjutanud. Ilmselt enam kunagi mitte. Olin üle saanud ja eluga edasi läinud. Aga see vilkuv tuluke näitas, et tema äkki ikka ei olnud. Ja no tekib ju tahtmatult väike kahjurõõm ja muud veidi nõmedad emotsioonid.

via GIPHY

See asendus küll korraks mõttega, et äkki ta lihtsalt tahab midagi? No raha laenata näiteks... või midagi, mis minu kätte on jäänud/ununenud... või tolmuimejat müüa. Et äkki on mõni praktiline põhjus sellel kõigel. Väriseva käega avasin vestluseakna ja nägin, et minu kahtlustel ei olnud siiski alust. Seal seisis suhteliselt süütu "Hei, kuidas sul läheb?" vms. Täpselt enam ei mäletagi. Tagantjärele mõeldes oleks see muidugi võinud olla ka segway tolmuimejateemani...

Nii ja nüüd olge lahked ja arvake, mida ma tegin, kuidas reageerisin? Ma usun, et kõigil püsilugejatel on tekkinud juba teatav kujutlus sellest, milline ma olen ja kuidas teatud olukordadele reageerin. Seega ilmselt eeldate ka minult mingit sorti käitumist. Ah, mis seal salata, ka ma ise eeldan/ootan iseendalt mingit sorti käitumist. Aga ka mina ise pean vahel pettuma. Oleksin ju võinud mängida külma eluga edasi läinud jäänaist ja lausa vastamata jätta, aga ei suutnud ma nii õigeid valikuid teha. Natuke lasin tal praadida, aga mõne aja pärast ikka vastasin viisakalt. Vestlus arenes vaikselt, rääkisime, mida vahepealsel ajal teinud oleme, tema uuris, kas olen kogu juhtunu pärast väga pahane (no mille peale ometi, lahkuminek oli ju tegelikult minu idee?) jms. Püüdsin olla mitte üleliia entusiastlik vestluskaaslane ja pigem vastasin, kui ta küsis, küsisin viisakusest veidi ka omalt poolt, aga no ikka nii, et "ma olen eluga edasi läinud ja olen hetkel lihtsalt viisakas" fassaad püsiks. Lõppes see vestlus temapoolse küsimusega/ettepanekuga, et ehk saaksime mingi hetk kokku ja jutustaksime silmast-silma, millele ma päris eitavalt ei vastanud (no miks ma ometi ei suuda?), aga ütlesin, et pean mõtlema.

via GIPHY

Arvan, et põhjus, miks ma selle kontaktivõtmisega nii kiirelt kaasa läksin, oli peamiselt see, et midagi muud parajasti ei toimunud. Ma olin tõesti ikkagi niivõrd üle saanud, et kui mul oleks sel hetkel keegi tõsisemalt silmapiiril olnud, oleksin ilmselt suutnud viisakusest lihtsalt tere öelda ja siis eemale hoida, anda signaali, et ma ei soovi suhteid üles soojendada. Aga kuna soovitud tähelepanu sel hetkel nappis (ja see korvi saamine oli ju ka just juhtunud), olin lihtne saak. Kirjutamisest sai märkamatult rutiin, jutustasime no igal teisel õhtul vast ikka, aga ise ma ei kirjutanud. No fassaad ju ikkagi, see ju veel kuidagi püsis. Samas vastasin ja panustasin vestlustesse. Püüdsin järgnevate nädalate jooksul aimu saada, mis tunded mul selle olukorra suhtes on. Et teaksin, kas saan riskida või mitte. Ei, mul ei olnud kindlasti mõttes, et tahaksin uuesti selle noormehega suhtesse astuda, aga mõte edasisest suhtlusest sõpradena tundus isegi võimalik. Ja seda ma siis üritasingi seal omaette analüüsida, et mis tundeid see tema kirjutamine minus siis ikka tegelikult tekitas ja kui suur on oht jälle end samasse auku kaevata.

Jõudsin järeldusele, et ohtu väga pole. Tõesti, kui mõtlesin, mis emotsioone tema kiri minus siis tegelikult tekitas, tundus mulle, et peale sellise "hah, mina võitsin!" tunde suurt muud ei olnud. Ei olnud liblikaid kõhus ega mõtet, et äkki nüüd... uuesti... proovime veel. Ja seetõttu andsin ühele järjekordsele ettepanekule kokku saada rohelise tule. Saime kokku, jalutasime talvises kesklinnas, jõime kakaod, jutustasime maast ja ilmast. Tore oli. Ja tõesti ainult tore. Ei tekkinud mul erilist soovi teda kallistada, käest kinni hoida, flirtida vms. Sai nagu täitsa sõbramehelikult suheldud küll.

via GIPHY

Aga no ise ka imestan, kui naiivne võin ikka kohati olla. Või kui enesekindel olin selles, et samasse ämbrisse enam ju ikka ei kolista. Mingi hetk käisime koos ühel etendusel ja seejärel liikusid jutud aastavahetuse tähistamise peale. Ja seal me siis ühtäkki olimegi, aastavahetusel, kahekesi, küünlad, hea söök, veel parem vein... ja tegime tasa kõik, mis vahepeal tegemata jäi. Kui ma 1. jaanuari päeval tagasi oma koju maabusin ja diivanil istudes mõttesse vajusin, ei suutnud ma ära otsustada, mida ma tunnen. Ühest küljest oli mul just olnud üks elu parimaid õhtuid-öid. Ma tõesti ei tea, mis oleks saanud selle veel ideaalsemaks muuta. Ja samas oli kuskil kuklas ikka see mõte, et miks ma arvan, et sel korral midagi teisiti läheb? See umbes kaks kuud, mis olime lahus olnud, ei ole kindlasti aeg, mille jooksul midagi oleks saanud muutuda. Oma eludes olime ju endiselt sama erinevates kohtades ja nägin juba meid eelmise lahkumineku ajal kummitanud probleeme kaugusest lähenemas.
Otsustasin tagasi tõmbuda ja mitte end sügavamale kaevata. Ise samal ajal mõtlesin, kui rumal ma olin. Miks ma üldse lasin sellel asjal nii kaugele minna, oleks olnud ju nii lihtne seda ära hoida. Aga olgem ausad, ega vist ei oleks küll. Eriti minusuguse "ma ju tahan, miks ma siis ei või" tüüpi inimese puhul. Ja no kedagi pole süüdistada ka, ise olen loll. Aga üks sõbranna ütles minu enesehaletsuse peale nii toredasti: "Sa andsid inimesele teise võimaluse, selles ei ole midagi imelikku. Teisi võimalusi tulebki anda!".

via GIPHY

Ja kui nüüd mõelda, milles ma end siis süüdistasin? Et andsin teise võimaluse inimesele, kes ju seda isegi ära ei rikkunud. Ta ei öelnud, et ei taha mind enam kunagi näha vms, jutt oli pigem tulevikku vaatav ja andis igati mõista, et see ei olnud mingi ühe öö asi, aga mind ikka närisid need kahtlused ja kõhklused. Ilmselt oli see paari kuu tagune kurbus ja madalseis veel nii hästi lihasmälus, et tõesti ei olnud soovi hakata uuesti sellest august välja ronima. Ja miks siis üldse kaevama hakata. See oleks ju eriti loll.
Otsustasin, et võtan vaikselt ja rahulikult. Ei luba midagi (ei talle ega endale), ei tee oma elus selle ühe õhtu-öö põhjal suuri muudatusi ja lihtsalt vaatan, mis saab. Ega ei kiirustanud ka tema seda suhte teemat üles võtma ja võtsin seda kui signaali, et ka tal on soov rahulikult võtta. Sest suhtles ta minuga aktiivselt edasi ja ei kadunud kuhugi ära. Ja nii siis ongi läinud, et mingit suhet meil otseselt ei ole, aga oleme teineteise eludes nüüd kuidagi sujuvalt tagasi. Ma ei tunne, et mul oleks hinges suurt ja tugevat soovi ja tungi temaga uuesti suhtesse astuda, samas on ta tore inimene, kellega suhelda. Nii hea on tinderi "võõrastele" vahelduseks rääkida kellegagi, kes mind juba veidi rohkem tunneb ja teab.

Ja sain ühtlasi aru ka sellest peamisest põhjusest, miks mu tegelikult on nii raske talle ei öelda. Selleks on meie kõigi (ok, vähemalt minu) lemmik, seks. Ausalt, ma ei ole kunagi midagi sellist kogenud.

via GIPHY

Meil on voodis lihtsalt nii hea klapp, et kõik ülejäänud kogemused kahvatuvad selle kõrval. Imelisel kombel tajub ta täpselt, kuidas ja mida mul naudinguks vaja on ja vastupidi. Olen siin varasemalt ka maininud, et mulle meeldib seks. Aga enne teda ma isegi ei arvanud, et nii palju võib meeldida. Ja no kuidas sa siis ei tee seda iga kord kui võimalus on...
Kõlbluspolitsei saab nüüd ehk jälle ainest saag käima tõmmata. Seega andke mulle juba eos andeks.

Selline ta siis sel korral sai, veidi üheülbaline, ainult ühest inimesest, ühest suurest murest ja samal ajal ka ühest rõõmust. Aga samas ka ühest elu parimast seksiks.

Loe ka minu kõige esimest postitust

29 Comments

Arhiiv:

Härra

20/1/2021 04:28:42

Ära nüüd loo endale ettekujutust, et neid, kes postitusi ootavad, kuidagi vähe on. Tead kuidas on käia kaks kuud pea iga päev lehte refreshimas, et ega uut postitust tulnud ei ole? Raske on, ma ütlen 😀

Aga sellest fassaadi hoidmisest ja püüdlusest olla mitte eriti entusiastlik vestluskaaslane ma ei saa väga hästi aru. Või noh, saan aru, aga ei nõustu oleks vist parem sõnastus. Mingid "kolm päeva peale kohtumist ei kirjuta" ja muu säärane ei ole väga teema minumeelest. Kui sa oled entusiastlik või aktiivne, siis see näitab ju teisele poolele, et temaga oli tore ja sa oled huvitatud, seega on see tema jaoks pigem positiivne? Sellisel juhul kui ise mitte päris kindel olla kas ja kuidas tahaks edasi liikuda on see ehk tõesti parem valik, aga lihtsalt "külm, kalk ja veits pohhui" fassaadi hoida, kui see tegelt nii ei ole, pole mõtet. 😀 See tekitab ka selle ohu, et aktiivsem pool võib tajuda, et see on pigem ühepoolne ja tõmbab väga tagasi. Ja kui nüüd peab fassaadihoidja ise aktiivse rolli võtma, et mitte heast asjast ilma jääda, siis võibki mees tulevikuks signaali saada, et ole veits douche ja ignoreeri, küll selle peale naised jooksevad 😀😀
A äkki ongi nii ja kui on, siis kas naised tahavad, et see nii oleks?

Sarimonogaam

20/1/2021 13:53:42

Mina pole autor, jagan ainult enda kogemust. :)

Ma pole kunagi ühtegi sellist mängu mänginud, et peab olema kindla piirini külm, kättesaamatu või et mitu tundi ei tohi vastata. Pigem väga entusiastlik ja huvitatud, kuid lasen siiski mehel olla nn ''sebimisfaasis'' aktiivne pool. Kui mees on huvitatud, siis ta ise näitab seda välja väga aktiivselt, seetõttu pole sellised mängud kunagi vajalikud olnud. Kui mees ise külm ja kättesaamatu on, siis pigem on see turn off mu jaoks. Samas ma nõustun autoriga, et osad mehed tõesti pole nii aktiivsed suhtlejad ja tahavad võtta aeglasemalt, ma pole selliste otsa sattunud.

Teiste naiste kohta ei oska rääkida.

Autor

20/1/2021 23:37:54

Issand, see on nii meelitav! Samas muidugi kurb ka, et olen su aega nii palju tühja refreshimise peale raisanud :D

Ja et mingit vääritimõistmist ei oleks, siis ei ole ka mina üldse mingi "teen näo, et mind eriti ei huvita" tüüpi inimene. Kui mulle meeldib, siis mulle meeldib ja ma ei häbene seda ka välja näidata.
Antud olukord oli aga omajagu teistsugune ja minu jaoks keeruline. Oli ju tegemist ikkagi minu eksiga, kes suhteid soojendada püüdis ja ma ei teadnud, kuidas ma sellesse kõigesse üldse suhtun ja mis emotsioone see minus tegelikult tekitab. Vajasin mõtlemisaega.
Ja no eks ikka oli ka seda kerget kibestumust ja mõtteid stiilis "no sina ju olid see, kes kaugeks jäi ja hämama hakkas, vaata nüüd ise, mis tunne see on, kui ei tea, kas sind tahetakse või mitte". Ilmselt veidi õel tõesti, aga ma arvan, et siiski inimlik. Mitte tahta osapoolele, kes sulle kunagi haiget on teinud, rõõmu valmistada sellega, et sa teda võibolla endiselt ikkagi tahad.

Aga ei, vaevalt, et ükski naine ignoreerimist ja douche olemist naudiks. Sellised mehed pigem ärritavad.

lihtsalt arvamus

20/1/2021 09:54:11

Isiklikult arvan, et kohe ei olegi vaja tormata suhtesse. Pärast kahte kuud sa tegelikult ei tunnegi inimest.
See on okei, et sul on mõned kõhklused seoses temaga, sest varasem õpetas olema ettevaatlik. Ainuke, mida ise lepiks kokku on see, et kui mõlemad ikka näete potentsiaali mingi aja jooksul, siis leppida kokku, et nii-öelda teistega ei maga.
Võime ju unistada ja teha plaane, kuid elul on omad üllatused meile.
Luban, et sa ei ole ainuke, kes armastab imelist seksi. See on nii suur osa suhtest. :)
Jutust pasitab, et teil on ka vaimne klapp lisaks heale seksile. Nii, et võta rahulikult ja anna aega, ei ole vaja kohe suhtesse tormata. Tundma õppimise periood võib olla ka kuni aasta või rohkemgi, ei ole ühte kindlat reeglit. Sa ise teed need, ära allu sotsiaalsetel normidel, vaid lähtu enda sisetundest.

20/1/2021 23:45:42

Suur tänu julgustamise eest!
Ilmselt on tõesti mõistlik, arvestades kui kiiresti meie suhe esimesel korral arenes, nüüd rahulikumalt võtta.
Eks näis, mis elu toob... loodetavasti vähemalt head seksi :D

Kit

20/1/2021 11:59:27

Ma siin anonüümselt teen natuke statistikat. Ma loen, aga ei kommenteeri. Link on lemmikute hulgas ja umbes korra nädalas vaatan, kas midagi uut on tulnud. Ainuke blogi, mida ma üldse loen :)

20/1/2021 23:47:35

Vau, suur tänu sulle, et loed :)
Statistikasse ristike kirja pandud!

20/1/2021 12:00:57

Lõpuks uus postitus! Nii tore on sinu kogemustest lugeda ning sageli noogutan su mõtete juures kaasa. :)

Näiteks samastun sinuga täielikult seksi teemal. Mul oli kõige lihtsam üle saada mehest, kellega seks oli kohutav. Et see kahtlemata mängis rolli suhtest üle saamisel. Me võime ju mõelda, et oluline on hea iseloom, huumorimeel, intellektuaalne klapp jne, aga viimase (ja kõige olulisema) kirsi tordile paneb seks. Eks see ole keeruline teema, sest kuigi füüsiline klapp on suhtes ülioluline, siis pikaajalise suhte jooksul saavad ikka määravamaks need muud omadused.

Samas teistpidi võib fantastilise suhte ära rikkuda voodielu puudumine. Õige tasakaalu leidmine on väga raske. Samas arvestades kui raske on naistel leida partnerit, kellega füüsiline klapp täiuslik, siis mõistan igati su mõtteid.

20/1/2021 13:45:04

Tahtsin veel kirjutada, et mina olen enda partneris leidnud selle tasakaalu. Kui ma võrdlen praegust suhet eelnevatega, siis ta on kõige tasakaalukam, rahulikum ja hoolivam mees, keda olen kohanud. Ühtlasi väga intelligentne, avatud silmaringiga ja pigem positiivse ellusuhtumisega ning hindab monogaamiat. Ühesõnaga kõik minu jaoks väga olulised omadused ja vaimne klapp on olemas.

Füüsiline klapp ja seks on väga head, AGA. Temal on minust oluliselt väiksem isu ning isiklikud teemad, mis vähendavad tal libiidot (mida täiesti mõistan). Samas need korrad on täiesti fantastilised, meie probleem on ainult sagedus.

Iga naine peaks enda jaoks leidma selle tasakaalu partneris vaimse ja füüsilise klapi vahel. Vahel on ebakõla selles, et üks partner tahab rohkem kui teine, vahel ei olda samal lainel või ei eruta samad asjad. Mõnikord puudub see keemia. Mulle tundub, et teil on nii vaimne kui ka füüsiline klapp olemas ning seetõttu ta sulle nii hinge pugenud ongi, arvan et ka sina talle. Pigem tuleb tõesti rahulikult võtta ja vaadata, kuhu elu viib.

20/1/2021 23:52:52

Seda on nii tore lugeda, et ma pole ainus, kelle jaoks seks nii olulisel kohal on suhtes. Eks ma ikka usun ja olen alati uskunud, et tegelikult paljude jaoks on, aga sellest räägitakse nii vähe. Tihti ringlevad hoopis lood (paljuski ka ilmselt stereotüüpsed) sellest, kuidas mees hirmsasti seksida tahab ja naine üldse ei taha, aga läbi hammaste kätte annab, sest "peaks ikka noh", mistõttu ikka tekib veidi kallutatud pilt kogu sellest asjast.

Hindan muidugi igasuguseid muid väärtusi ka suhtes väga kõrgelt, aga jah, ei kujutagi ette, mis saaks, kui kohtaksin näiteks meest, kes kõikides muudes aspektides oleks suurepärane, aga vot seks oleks kohutav. Kuigi ma usun, et sellega saab muidugi tööd teha ja kui on huvi selles vallas areneda, on võimalusi küll ja veel.

Aga antud noormehe puhul olen ma korduvalt mõelnud, et mida ma küll edaspidi teen, kui mul on olemas selline võrdlusmoment...

Tinderitöll

20/1/2021 14:41:03

Kas see on blogi lõpp?

20/1/2021 23:55:40

Sa mõtled sellepärast, et nüüd on "happily ever after" ja ratsutan loojangu poole, mistõttu pole edaspidi enam millestki kirjutada? :)

No nagu tekstist selgus, pole kivisse veel midagi raiutud ja jumal ainult teab, mis sellest kõigest ja kas üldse saab... ma väga lootusrikas tegelikult hetkel ei ole.

20/1/2021 16:26:52

Pole ka kommenteerinud enne kuid lehte käin vist iga päev refreshimas. Väga meeldib su blogi😊

20/1/2021 23:57:46

Suur tänu selle esimese kommentaari ja lugemise ning refreshimise eest! :)

Ann

21/1/2021 13:16:47

Tahtsin ka lihtsalt mainida, et su blogi väga meeldib ja käin samuti koguaeg refreshimas, et no kuna uus postitus juba tuleb :)

Realist

21/1/2021 17:36:04

Ma pean tunnistama, et imestan natuke siinsete kommentaaride naiivsuse ja optimismi üle. .
Mina küll nii optimistlik poleks. Lugesin seda neutraalse (ja kriitilise) kõrvaltvaatajana ja ma ei mõelnud muud, kui et "niiiiii tüüpiline meeste käitumine!" See mingi aja pärast välja ujumine. Mul on olnud ka korduvalt selliseid eemaletõmbujaid ja teise poole algatusel laialiminekud, aga ometi on nad kõik mingi aja pärast välja ujunud ja üritanud kontakti leida.
Millegipärast arvavad siinsed kommentaatorid, et teil on hea vaimne klapp ja mehel siiras huvi. Mina nii ei arva.

Võib-olla ma olen liiga küüniline, aga olen seda meelt, et kui lased end uuesti sisse mässida, saad lihtsalt uuesti kõrvetada. Väga vähestel juhtudel on tegelikult see teise võimaluse andmine õigustatud ja tuleb välja, et tegelikult ikka asjad toimivad ja on happily ever after.
Selle noormehe eemaletõmbumisel oli ju põhjus. Midagi pidi olema. Ja tegi seda korra, teeb ilmselt uuesti. Mina arvan, et põhjuseks oli mingi teine köitvam naine ja vahepeal libises see naine tal siiski käest. Nüüd siis kõlbad sina ka, sest tema ego sai haavata ja üksi on kõle olla. Või mis ta vahepeal tegi? Mehed reeglina ei loobu niisama ilma põhjuseta naisest ja seksist. Eriti kui see seks teil veel nii vapustavalt hea on. See pole kuidagi loogiline.
Ilmselt ta oli vahepeal nö parematel jahimaadel või lootis leida paremat, aga andis alla ja mõtles, et seni ajad sina asja ära. Ja seksi ikka vaja.

Ma usun ikka, et kui mehel on päriselt huvi ja soov naisega koos olla, siis ta teda käest ei lase. Seega olen üpris kindel, et sellel noormehel siirast soovi sinuga happily ever after olla, ei ole. Pigem on üpris kindel, et teil kõik jälle samamoodi läheb, muidugi kaotajaks taas sina.

Kui sinu põhipõhjuseks, miks ennast uuesti kaasa haarata lasid, on seks, siis miks te ei piirdugi sellega? Tee temaga konkreetne kokkulepe, et teie suhe ongi pelgalt sekssuhe või friends with benefits ja midagi enamat ei tule. Hoiab ära, et saaksid taas haiget ning ilma asjata end sinna investeeriksid. Samas sul võimalus leida endale päris kaaslane, samal ajal nautida head seksi.

Mulle, naisena,on samuti seks oluline. Aga kindlasti mitte kõige olulisem. Seks peab olema hea, aga kui muud klappi, mõistmist ja hoolivust pole, siis pole sellest seksist ka kasu ja ikkagi jookseb suhe nii rappa, et lõpuks ei taha seda seksi ka enam. Hea seksi ja arvestava sekspartneri puhul on tõesti oht, et hakkad edaspidi teistega võrdlema ja igatsema. Olen ka ise seda oma eksi puhul kartnud. Kuid meie sekselu kadus ka lõpuks, sest psühholoogiline pool ja tõrge hävitasid selle.

Mina enda huvides soovitaks selle noormehega tõesti piirduda vaid seksiga ning temast enamat mitte oodata. Kõigiga ei peagi mingit suhet aretama või romantilist liini ajama. Kui sulle seks nii ülioluline on nagu sa korduvalt öelnud oled, siis on selline pideva fuckbuddy olemasolu justkui hädavajalik. Nii et miks mitte?

21/1/2021 18:52:35

Jah, sul on tõenäoliselt õigus ja skeptiline olla on sellises olukorras igati paslik. Olin ka mina (alguses) ja olen endiselt. Sellest ka teatav ettevaatlikkus.
Ei ole need mehed mingid inglid ja jumal teab, mis selle kõige taga on. Antud noormehe puhul ma seda teise naise teooriat väga ei usu, sest ta on võrdlemisi antisotsiaalne isik, aga samas ei saa seda täielikult muidugi välistada. Kui me lahku läksime, oli see ikkagi minu otsus (olgugi, et tema käitumisest tulenev) ja tema soov oli tol hetkel pigem mitte lahku minna. Me lihtsalt vestlesime sel teemal väga pikalt ja põhjalikult ning ta otsustas minu soovi austada ja ei käinud peale, kuigi ei nõustunud sellega otseselt.
Aga mööda vaadata faktist, et midagi ju oli valesti (tema jaoks) ei saa ja ma arvan, et ei tohikski. Eks näis, kui meie suhe sellest friends with benefits faasist peaks kuhugi edasi arenema hakkama, eks me siis peame sellel teemal niikuinii tõsisemalt vestlema ja ikkagi selgeks tegema, mis siis tol korral õigupoolest juhtus ja kuidas seda edaspidi vältida. Kui suhe sinnani ei arenegi, siis on nii. Hetkel olen ma igaks võimaluseks valmis ja suuri lootusi ei hellita. Ja haiget ei tahaks küll kohe üldse enam saada.

22/1/2021 14:49:21

Aga kuidas ta tol hetkel oma käitumist (jahenemist) põhjendas?

Hea küll, antisotsiaalne isik ja äkki tõesti polnud teist naist silmapiiril. Samas...küünikuna ei usu. Ka antisotsiaalsetel võib olla, seda enam, et sa leidsid ta ju Tinderist :P Asi see tal siis on sealtsamast Tinderist mõni huvipakkuv naine veel leida.

Fakt on see, et mingi põhjus pidi olema. Kas või ainult see, et tundis, et asjad arenevad liiga kiiresti ja sai aru, et tema tahaks lihtsalt fun'i, mitte end ühe naise peale kinni panna.

Kui mees juba 2 kuuga jaheneb ja eemale tõmbuma hakkab, siis see on väga halb märk. Seetõttu ma ei usu ka, et see tüüp sind vajalikul määral kunagi hindama ja hoidma hakkaks.

Sa väärid meest, kes on alati kindel, et sind tahab. Ma arvan, et sa tead seda.
Pigem - kui tahad teada, mis see põhjus ikkagi oli, oleks mõistlik sellest kohe rääkida. Mitte üldse lastagi sel asjal kuhugi fwb-st edasi areneda, ilma tema põhjust teadmata.

Mees, kes päriselt ja siiralt naist tahab ei hakka 2 kuu möödudes jahenema. Ma arvan, et põhjus, miks ta su juurde tagasi imbus, on üksindus ja seks. Ma lihtsalt liiga realistlik, ei usu roosasid muinasjutte ja põhjendusi/vabandusi, mida naised endale loovad. Nii saad tegelikult rohkem haiget ka, kui ennast petta lased ja illusioone lood.

22/1/2021 17:06:51

Tahaks öelda, et "ei, ei, sul kindlasti ei ole õigus", aga pigem siiski on. Selle teise naise tõenäosus on endiselt minu silmis väike, aga kõik muu võib paika pidada küll. Üksildus, soov seksida jms on vägagi reaalne ajend (ühenduse võtmiseks) ja see oli ka põhjus, miks ma olin algusest peale kahtlev ja õnneks olen veidi siiani.

Käitumist põhjendaski ta tookord sellega, et asjad arenesid väga kiiresti (kuigi pean endiselt ütlema, et temal endal oli selles ka päris suur süü) ja ta ehmatas ära, hakkas liialt mõtlema, et kas see on ikka see, mida ta antud eluetapis tahab jne jne. No üpris tüüpilised meeste vabandused minu hinnangul. Samas kui viisin jutu lahkuminekule, siis seda ei soovinud. Ehk siis oligi selline kahtlusi ja kõhklusi täis ja tahtis, aga nagu ei tahtnud ka. Ja kuna mulle see ei sobinud, siis otsustasin, et väärin paremat ja lähen eluga edasi.

Ja arvan muidugi siiani, et väärin parimat, lihtsalt elus ei ole alati nii, et käitud pidevalt vastavalt sellele, kuidas peaks. Minu jaoks vähemalt. Tunded ja emotsioonid ja inimlikud vajadused lihtsalt viivad aeg-ajalt kursilt kõrvale ja mul on väga hea meel, kui on inimesi, kes end kunagi tunnetest mõjutada ei lase ja ebaratsionaalseid otsuseid ei tee, aga paraku on nii, et mina nende hulka (alati) ei kuulu.
Eks siis vist pole väga õigust vinguda ka.

22/1/2021 23:42:25

"Käitumist põhjendaski ta tookord sellega, et asjad arenesid väga kiiresti (kuigi pean endiselt ütlema, et temal endal oli selles ka päris suur süü) ja ta ehmatas ära, hakkas liialt mõtlema, et kas see on ikka see, mida ta antud eluetapis tahab jne jne. No üpris tüüpilised meeste vabandused minu hinnangul. Samas kui viisin jutu lahkuminekule, siis seda ei soovinud. Ehk siis oligi selline kahtlusi ja kõhklusi täis ja tahtis, aga nagu ei tahtnud ka.'."

Otse, selgelt väljendades tähendabki see ilmselt seda, mida mainisin .Et ta tahtis lihtsalt et oleks fun, tore, lõbus jne. Aga aja möödudes avastas, et asi peaks nagu kuskile arenema ka ja see hirmutas ära. Sest tegelt ta tahtis, et oleks ju lihtsalt fun ja tore, aga mitte end ühe inimese peale kinni panna.
See meeste kiiks, et suhtes olles on kuidagi lõksus ja vabaduse kaotanud.
Ta tahtis seksi ja lõbu, samas et ei oleks liiga kohustuse tunnet ja mingeid tingimusi, piiranguid. Vabadus vajadusel ja soovi korral ka teiste naistega olla. Sellepärast lahku minna ei soovinudki, et seks ju jms. Samas päris suhet ka ei soovinud.

Ma polegi midagi ette heitnud su käitumisele. Hoiatasin vaid, et sa sellest tüübist midagi ei loodaks. Fwb, palun väga, kui suudad südame külma hoida. Aga sellesse mehesse emotsionaalselt investeerida enam pole mõistlik. Ämber on kindel tulema siis. Kõrvalekaldumine nö mõistlikust teest, valikutest ikka juhtub (nende samade emotsioonide ja vajaduste tõttu), aga see lõpeb üldjuhul haiget saamisega.

Elina

22/1/2021 11:10:06

Veel üks ristike statistikasse :) Ei ole varem kommenteerima jõudnud, aga see blogi on eelmisel aastal avastatuist kindlasti lemmik.
PS. Hea füüsiline klapp ja seks on tõesti üliolulised.

Malle (mitte maalt)

24/1/2021 22:39:55

mõned ongi sellised "imelikud" mehed. mäletan, et mul oli üks tore austaja, üle päeva helistas, üle nädala käisime kuskil väljas, siis ööbisin tema pool. Mingitel ajahetkeldel kadus nii umbes nädalaks ja siis jälle ilmus välja. Mina võtsingi väga lebolt kuni ta üldse kadus ära, umbes aastaks :) mina läksin eluga edasi ja tüüp ilmus välja kui olin just dekreeti jäänud (mitte tema laps :) ) ja oli nii imestunud, et kuidas niii :D

Peab tõdema

27/1/2021 09:00:03

Ei jõua juba järgmist postitust ära oodata.

27/1/2021 20:05:25

Sama 😊

Mann

28/1/2021 11:56:18

Käin ka iga päev piilumas :)

Lugeja

28/1/2021 17:19:29

Jätan ka statistika mõttes Sulle siia kommentaari - leidsin sügisel su blogi ühe tuntud blogija kaudu ning olen samuti siin käinud pea iga nädal refreshimas, et kas on midagi uut tulnud.
Väga huvitav on lugeda ja samastuda Sinuga teatud aspektides - läksin isegi ca 6 kuud tagasi mehest lahku ja olen ka siin nüüd nii mitmelgi tinderi-datel käinud ja uute meestega tuttavaks saanud. Seltskond on seal tinderis ikka kirju, peab ütlema.
Aga Sina jätka kindlasti kirjutamist! Ootan juba uut postitust. :)

Facebook Dating

10/2/2021 13:49:38

Äge blogi! Ka kaanest kaaneni läbi loetud ja nõuab vaguralt lisa. :D Kaks soovitust - kui veel pole, siis lisa blogile Google Analytics ja kui veel pole jõudnud, siis piilu Facebook Dating rakendust (ainult FB mobiiliäpis, desktopil pole). See on Tinderi kordades parem versioon, kus profiilid põhjalikumad ja anonüümsust vähem. Kuigi, Tinderi aastaringsed näod pole sealtki puudu.
Äkki saame kuidagi kokkuleppele, et kord nädalas ikka pajatad oma tegemistest? Kirjuta kasvõi moosisaia söömisest, põnev on lugeda ikka! :D

10/2/2021 19:56:40

Oi, sellest Facebook Dating asjast pole kuulnudki, kui aega saan, viskan pilgu peale.
Kusjuures praegu pole asi tegelikult üldse selles, et ei oleks millestki kirjutada (olgugi, et on väga meelitav, et loeksid ka moosisaiadest), mul üks postitus juba üle nädala draftis, lihtsalt kuidagi ei ole olnud võimalust see ära lõpetada. Võtan end käsile!

Vaike

18/2/2021 16:53:10

Teist korda samas ämbris kolistamisest. Eile võttis üle mitme kuu ühendust üks tüüp, kellega Tinderis tutvusime ja kellesse mina ülepeakaela ära armusin, tema aga lihtsalt seksi tahtis, nagu välja tuli (ja see seks oli jumalik!). Mingil hetkel läks jututeema sobivalt sinna, kus ma oma senistele kõhklustele ja kahtlustele vastused sain ning ütlesin, et oli tore, soovin parimat, aga seda on mulle vähe ja ma lähen omateed. Tuli veel pikk kiri, ta tõesti kirjutas alati pikalt, milline inimene ta on ja miks ei ole hetkel suhteks valmis. See tekst meenutas teatud määral mu kunagist seitsmeaastast suhet mehega, kes ilmselt on mingit sorti psühhopaat, ilma naljata. Mõne aja pärast kutsus kohvile, millele ma ei vastanud. Siis saatis jõulude paiku sõnumi, millele vastasin viisakalt, aga meelega külmalt. Ja nüüd siis eile kirjutas mulle kilomeetrise kirja, kuidas tema on enda analüüsinud, millistele järeldustele jõudnud ja et ta nüüd ikkagi tahaks suhet. Et ta küll ei tea, kas õnnestub, aga ta peab proovima. Kogu ta kiri oli tema-tema-tema. Kõik meenutas jälle väga seda eksi, kes oli üliosav manipulaator. Ja oleks siis, et minus tekiks vaid see tunne, et hoia eemale, hoia nii eemale kui saad! See on mõistusehääl, aga sellele lisanduvad veel igasugused ebaratsionaalsed tunded, millest üks on meelitus, et ta ikkagi mõtleb minu peale (mis sest, et üksnes seetõttu, et mujalt ei saa või lihtsalt temale ei öelda ära, sest ma ei usu, et asi on minu suurepärases isikus), teine on parastamine, kolmas on mingit sorti kahjurõõm jne. Kustutasin kirja ja vandusin endale, et see ämber ei ole seda väärt, et sinna teist korda astuda, aga oma peast ma neid mõtteid ikkagi ei saa. Küll ajaga, eks ole, aga ega see meelde tuletamine tema poolt mind tegelikult ei rõõmusta, eriti just seetõttu, et ma näen, kui kergesti manipuleeritav ma tegelikult olen. Ikka veel.

Your comment will be posted after it is approved.

Pesakast

KES SELLE TEISE ÄMBRI SIIA PANI?

Leave a Reply.

Autor:

Arhiiv:

Siia kirjutades jõuad otse minuni: