Ae! - Ae, ae, ae ....
Kas siin on keegi? - Kas siin on keegi... kas siin on keegi... kas siin on keegi...
Kas teile tundub ka, et siin kajab? Ruum on inimestest nii tühjaks valgunud, et kõhe on. Ma olen blogist nii kaua eemale hoidnud, et pidin paar oma viimast postitust üle lugema, et mäletaks, kuhu ma siis õigupoolest jäingi. Viimase postituse kuupäevaks on saanud 30.10, seega nüüd, täiesti planeerimatult, aga siiski täpselt kaks kuud hiljem, alustame taas!
Mis seal salata, puhkust oli vaja. Nagu ma juba kord varem viitasin, siis jutud said ühel hetkel otsa ja selleks ma seda vahepealset aega kasutasingi. Et keegi valesti aru ei saaks, siis ei, ma ei kasuta tinderit ja ei deidi selleks, et selle blogi ridu täita, kuid nüüdseks olen juba harjunud tõsiasjaga, et niipea kui aktiivsemalt tinderdama hakkan, neid lugusid lihtsalt koguneb. Tahad sa või ei taha. Ilmselt on sellega nõus kõik, kes kunagi tinderis veidi tõsisemalt sees on olnud.
Et ära klaarida üks vana võlg, siis alustan täna sellest, mis veidi rohkem kui kaks kuud tagasi siis ikkagi juhtus. Uskumatu, et nüüd on sellest nii lihtne rääkida ja mõelda, samas kui veel mõned kuud tagasi tekitas see nii suurt ärevust. Noormees number 2 muutus meie suhte teise kuu lõpus ühel hetkel kummaliselt eemalehoidvaks. Mis oli tema varasemat entusiasmi ja pealehakkamist arvestades väga selgelt tajutav ja andis koheselt mulle signaali, et midagi on muutunud või valesti. Kuna ma olen väga kärsitu inimene ja mis seal salata, ilmselt ka oma vanuse tõttu faasis, kus ma lihtsalt ei viitsi mingisuguseid "kas ma meeldin talle?" ja "mis ta küll mõtleb?" mänge mängida, kannatasin seda uut ja veidrat olukorda ehk nädalakese ja siis võtsin teema üles. Palusin noormehe enda juurde külla ja viitasin juba oma sõnumis, et olen tajunud, et midagi on muutunud ja tahaksin sellest rääkida. Noormees tuli, kallistas, palus vabandust ja tüüpilise mehena soovis, et me asja unustaks ja jätkaks sealt, kus pooleli jäime. Kas ma rahuldusin selle vastusega? No oleks ju võinud iseenesest. Tundus täitsa siiras ja huvitatud sellest, et suhet jätkata, aga ma siiski ei saanud nii. Oli ju terve nädala mul see asi hingel olnud ja vabandustest hoolimata kripeldas, et mis siis ikkagi juhtus. Seega pidasin vajalikuks maha istuda ja veidi tõsisemalt vestelda. Ja sellest sai selline korralik kolmetunnine vestlusmaraton, kus rääkisime palju südamelt ära, nutsime omajagu ja mille kulminatsioon oli minu palve, et me enam ei kohtuks. Peamiseks põhjuseks see, et olgugi, et noormees tahtis suhet jätkata, ei olnud ta üldse kindel, mida, kui palju (ja mulle kohati tundus, et ka keda) ta tahab. Ja ilmselt see selle otsuse ja sellele järgnevad päevad nii raskeks tegigi. Sest ma teadsin, et selline lõpplahendus oli 100% minu süü ja otsus. Jah, olgugi, et alge, mis meid selle vestluse ja enese avamiseni viis, oli siiski tulnud tema poolt, oli otsus laiali minna ju minu oma. Ja teadmine, et ma tegelikult võiksin iga hetk tagasi minna, sest ta ootaks, tegi selle veel eriti keeruliseks. Ma olen võrdlemisi jäärapäine ja sihikindel inimene ja kui juba midagi otsustan, siis naljalt seda otsust enam ei muuda. Eriti, kui tajun, et otsus oli õige. Ehk siis jah, selline võrdlemisi rahumeelne (aga hirmus kurb ja pisaraterohke) lahkuminek, mille põhjuseks võib vist kirja panna selle kõige klišeelikuma "me olime oma eludes väga erinevates kohtades". Sest nii see lihtsalt oligi. Suure kurbuse olen ma tagantjärele vaadates pannudki just selle arvele, et kogu see suhe oli veel nii värske ja intensiivne ning selline muutus (ja lahkuminek) tuli mulle tõesti nagu välk selgest taevast.
Aga mis seal salata, vana hea "sa saad sellest üle" töötas muidugi taaskord ja pean ütlema, et lühikese suhte ja ootamatu ning valusa lahkumineku positiivne pool oli see, et see kõik läks tegelikult tõesti päris kiiresti üle. Oma osa on siin kindlasti ka sellel, et hakkasin uuesti tinderdama ja uued inimesed/olukorrad viisid mõtted mujale.
Paarist juhtumisest juba eelmises postituses rääkisin ka. Selleks hetkeks ei olnud ma vist (kui ma õigesti mäletan) veel kellegagi päriselt kokku saanud, olid vaid suhteliselt kesised vestlused ja see üks hirmus homofoob, kes mind (sülitan kolm korda üle õla!) tänaseks rahule on jätnud. Nüüdseks olen suutnud end siiski ka mõnel sombusel novembrikuu õhtul kodunt välja vedada ja seetõttu jälle "elu näinud".
Mõtlesin, et räägin täna lähemalt oma "naabrimeestest". Nimelt õnnestus mul kahel erineval deidil sattuda kokku meestega, kes elavad minust mõnesaja meetri kaugusel, seega jah, tinglikult öeldes ju täitsa naabrimehed. Esimene neist avaldas mulle oma elukoha (lausa täpse aadressi) juba tinderis jutustades. Väike otsing google maps`is andis info, et näen tema maja lausa oma koduaknast. Noh, mis seal salata, tore kokkusattumus ja sealt need naabrinaise/naabrimehe naljad alguse saidki. Ühtlasi oli väga lihtne kokkusaamist planeerida. Otsustasime lihtsalt ühel pühapäevaõhtul, kui mõlemal midagi suurt käsil ei olnud, et läheme teeme ühe ühise jalutustiiru.
Oli pime ja kokkusaamiskohas ei olnud ühtegi teist hingelist peale meie kahe, aga sellest hoolimata oleksin temast peaaegu mööda jalutanud. Miks? Sest sain ühtlasi oma esimese "ta nägi päriselus hoopis teistsugune välja" kogemuse. Üldiselt meestega seda probleemi väga pole, nad vist ei ole nii altid oma pilte facetune`ma ja filtreid kasutama, kui naised. Tõsi, too härra ei olnud ilmselt ka pilditöötluse ja filtritega sina peal, küll aga oli ta otsustanud tinderisse laadida pildi, kus ta oli (ilmselt) piduriietes ja viisaka soenguga ning omajagu kilosid kergem. Kohtumisele tuli ta siniseks võõbatud punkarisoengu, tanksaabaste ja nahktagiga.
Ausalt, tema tinderi pildilt vaatas vastu midagi hoopis muud. Mitte, et mul otseselt punkarite vastu midagi oleks, inimene on ju inimene, aga mis seal salata, kui ma vaatasin seda inimest seal minuga jalutuskäigul, siis teda ma äpis paremale lohistanud ilmselt ei oleks. Õnneks oli ta tore vestluskaaslane ja jalutuskäik möödus kindlasti meeldivamalt, kui see oleks olnud, kui oleksin seda teinud üksi. Aga mingit füüsilist tõmmet mul noormehe vastu ei tekkinud. Miskipärast juba see fakt, et ta nii alatult end võõraste (täpsemalt siis ikkagi oma enda vanade/nooremate) sulgedega ehtis, tõmbas igasugusele meeldimisele kriipsu peale.
Kui nüüd aus olla, käisin tegelikult korra veel temaga kohtumas, täpsemalt tal külas, õhtusöögil. Kuna inimesena oli ta tore ja elas ju nii lähedal ka, siis mõtlesin, et ehk prooviks mingit sõbra asja aretada. Aga jah, taipasin suht kiiresti, et see ei ole minust väga kena, kui teine pool siiski rohkemat soovib (ja seda oli näha, et soovis) ja mina salamisi endale sõpra üritan leida. Kui ta ühel hetkel sotsiaalmeedias ka kahtlaselt rassistlike sisuga artikleid jagama hakkas, otsustasin lõplikult, et ei, pole ikka minu cup of tea. Kohe üldse mitte.
Teise naabrimehega oli tutvuse algus hoopis teistsugune. Nimelt on mul sõpru/sõbrannasid, kes ikka aeg-ajalt üritavad mulle kosjasobitajat mängida ja nii ka seekord. Kuid ka see lugu ei saanud ilma tinderita.
Kohtusime teatrisaalis, kuhu oli ta sokutanud minu sõbranna, kes koroonapiirangute tõttu ise teatrisse tulla ei saanud ja oma pileti ühele oma vallalisele tuttavale edasi andis. Kuna minu jaoks tuli see kosjasobitamine suhteliselt viimase hetke üllatusena, ei olnud ma sellest just väga vaimustuses ja tegin omaltpoolt kõik, et midagi head sellest ei sünniks. Saabusin teatrisse suhteliselt vahetult enne tüki algust ja kuna vaheaega etendusel ei olnud, ei õnnestunud meil seetõttu vahetada rohkem kui mõned laused. Sest etenduse ajal ju ei vestle. Lisaks kandsime mõlemad viisakalt maske (nagu ka ülejäänud teatrikülastajad), mis muutis (vähemalt minu jaoks) täiesti võõra inimesega suhtlemise veel kuidagi eriti veidraks. Ja nii see teatrikülastus mööduski, etenduse lõpus vahetasime viisakalt veel paar lauset ja ütlesime "head aega" ning läbi see saigi.
Kuni ülejärgmise päevani. Kui libistasin tinderis paremale ühe täiesti suvalise tüübi, kes seejärel mulle kohe midagi stiilis "Kuidas siis etendus meeldis?" kirjutas. Mul jäi suu lahti. Olin täiesti tahtmatult laikinud selle sama noormehe profiili, kellega kaks päeva tagasi teatris kohtusin. Mask ja suhteliselt klassikaline välimus ei võimaldanud mul kuidagi aru saada, et see tema oli. Minu välimuses on aga teatavaid asju, mille järgi temal õnnestus mind siiski ära tunda. See oli nii naljakas kokkusattumus ja mis seal salata, tundus selline veidi "is this fate?" stiilis olukord. Tundsin end nagu filmistaar.
Aga seda ainult kuni hetkeni, kui ma talt korvi sain. Jah mitte küll kohe. Ta kutsus mind veini jooma ja meil oli üks äärmiselt tore õhtu. Tõesti, kui peaksin koostama oma tinderi date`ide top´i, oleks see deit kindlasti esiviisikus. Ilmselt isegi esikolmikus. Meil oli väga hea klapp ja jutt jooksis, nagu tunneksime teineteist juba väga ammu. Vestlesime mitu head tundi veiniklaasi taga ja suundusime seejärel tema juurde, et deidi ja veinijoomisega jätkata (sest kell 22 seda enam väljas teha ei saanud). Kui ma igas teises olukorras oleksin esimesel deidil noormehe juurde koju mineku osas väga spektiline olnud, siis tol korral ei tundunud see üldse veider. Klapp oli nii hea ja see mõte sündis kuidagi väga orgaaniliselt. Ja lisaks oli ta ju mu naabrimees, elas reaalselt kõrvaltänaval, mistõttu kodutee oleks niikuinii ühine olnud. Ma lahkusin tema juurest millalgi väga hilja öösel. Jah, eks me jõudsime ka vestlemisest ja veinijoomisest veidi kaugemale, aga ma pole kunagi olnud tüdruk, kes arvaks, et seda tingimata ei tohiks esimesel deidil teha. Usaldan üldiselt oma sisetunnet ja ei keela endale midagi. Seksini me päris ei jõudnud (õnneks), aga niisama miilustatud sai küll. Kuniks ta järgnevatel päevadel mulle enam ei kirjutanud. Võiks ju taaskord küsida, et miks mina ise ei kirjutanud, aga tegelikult ma ka tegin seda. Kirjutasin kohe järgmisel hommikul ja meie vestlus jäi siis väga napisõnaliseks. Seega oleks järgnev initsiatiiv pidanud kindlasti tulema tema poolt. Seda aga ei tulnud. Kui ma siis paar päeva hiljem uuesti ise kirjutasin ja väga otsekoheselt küsisin, et kas sain naabrimehelt korvi (kas ma juba ütlesin, et ma ei viitsi mänge mängida?), oli vastus (mitte küll päris nii otsekoheselt) jaatav. Jube kahju oli, sest sellist kontakti ei ole mul ammu kellegagi olnud ja oleksin meeleldi temaga edasi suhelnud. Aga mis teha, ilmselt oli see vaimustus siis ikkagi rohkem ühepoolne kui mulle deidil olles tundus ja tema jaoks oli kogemus pigem "meh" kui midagi enamat. Või siis tahtis lihtsalt seksi ja kui seda ei saanud, siis lõi käega. Mis teie arvate? Kuna ma klišeedega alustasin, siis oleks paslik nendega ka lõpetada - nagu öeldakse, kui üks uks sulgub, avaneb teine. Mis te arvate, kes mulle juba sama päeva õhtul kirjutas?
35 Comments
Nimega
30/12/2020 22:55:56
Kui tore on jällle lugeda Su postitust.
Reply
Autor
2/1/2021 11:02:56
Nii tore, et loed!
Reply
nimetu
1/1/2021 19:25:17
Arvan, et tahtis lihtsalt seksi äkki. Jutt jooksis, kõik läks justkui hästi, aga järsku enam ei sobinud. Ebaloogiline. Tundub, et pettus, kuna seksi ei saanud ja siis mõtles, et ei viitsi sinuga jamada.
Reply
Autor
2/1/2021 11:08:40
Jep, eks seks on ju elu (ja paljude tinderis olevate meeste) alus. Mille vastu mul kusjuures ei ole üldse midagi ja ma arvan, et on väga ok ka seda tinderist otsida, aga mind lihtsalt häirib, kui üritatakse jätta muljet, et midagi enamat soovitakse. Ma arvan, et minult naisena oleks oluliselt lihtsam seksi kätte saada siis, kui lihtsalt andagi märku, et see on soov ja eesmärk. Mingi veiderdamine ja mäng mulle üldse ei sobi ja pigem tõukab selles kontekstis eemale.
Reply
Eff
3/1/2021 21:05:21
Mul on siis ilmselt "vedanud", et mehed, kelle huvi Tinderis on eelkõige seks (kas üheöösuhe või pikem n-ö seksisõprus), on seda üsna kohe ka ausalt välja öelnud.
Nimega
21/1/2021 15:35:00
Ma olen täiesti nõus. Ma võiks ka pidada fwb-suhteid, kui see oleks selgelt väljendatud ning segaduse tekitamiseks ei üritaks mees tähti ja kuud taevast alla tuua moe pärast.
Arvaja
1/1/2021 20:55:32
Ka mul on hea meel, et uue postituse tegid. Paluks jätkata samas vaimus :)
Reply
Autor
2/1/2021 11:09:53
Mul on hea meel, et siia on veel jäänud inimesi, kes neid postitusi ootavad ja loevad! Suur tänu sulle :)
Reply
Mann
2/1/2021 11:23:09
Nii põnev lugemine. Ootan järgmiseid osasid :)
Reply
Autor
2/1/2021 11:50:23
Mul on nii hea meel, et leidsin endale kaaslase tinderist (annab ka mulle lootust) ja veel, et nii kiiresti. Imesid ikka juhtub!
Reply
nimetu
2/1/2021 11:25:26
Seda kiire ja kirgliku kiiret hääbumist tõin välja vist mina.
Reply
Autor
2/1/2021 11:47:35
Kusjuures korraks käis läbi küll see mõte, et ehk see ütleja olidki sina. Ilmselt on suurema osa asjade puhul siin elus mingi kesktee see ideaalvariant, ma vist sureks ka igavusse ja annaks suhteliselt kiiresti alla, kui asjad väga aeglaselt areneks. Jube kärsitu olen ja see kuidagi annab signaali, et huvi pole see, mis ta olla võiks. See noormees number 1, kellega oma eksiga tutvumise ajal suhtlesin, oli täpselt selline. Tundus super hea kandidaat, aga no teosammul astudes võibki juhtuda, et vahepeal tuleb keegi, kes võibolla ei olegi otseselt parem variant, aga käitub lihtsalt teisiti ja nö niidab jalust. Ja sellises olukorras valib minu loomus alati selle agressiivsema variandi. Ilmselt olen selline kiire tunnustuse otsija ikka.
Reply
Tinderitöll
2/1/2021 14:03:33
No need mitu rauda tules pole kunagi midagi head toonud. Reeglina ei suuda mitmele korraga keskenduda, mis puudutab just ahvatlust, tundeid, iha ja tõmmet. Või suudate te mitut inimest korraga ihaldada?
Reply
Autor
2/1/2021 14:27:16
No eks ta kipub nii olema jah. Vähesed inimesed (isegi kui nad vastupidist väidavad) on multitaskimises head. Ja paratamatult tuleb siis ju oma tähelepanu jagada ja lõpuks ei jagu seda kellelegi piisavalt.
Reply
Tinderitöll
2/1/2021 14:48:51
Jah, võin ikka.
Autor
2/1/2021 16:24:14
Huhh, tõde on nii valus kuulata. Aga tänan aususe eest!
Reply
Ee
2/1/2021 15:39:17
Sellest kontakti asjast… Sealjuures Sinu juhtumi puhul absoluutselt ei välista, et sel hetkel oligi teil päriselt vastastikkune klikk (kui ikkagi ka kohting kestis mitu tundi ja nii...), aga kui mitte muud, siis äkki kõnetab mu jagatu kasvõi mingis üldinimlikus kontekstis :)
Reply
Autor
2/1/2021 16:28:27
Tead, sul võib ju täitsa õigus olla. Ma ise arvan, et olen ka (võrdlemisi tahtmatult) kohtingukaaslastele selliseid olukordi tekitanud, sest viisaka inimesena ma kipun ka aktiivne suhtleja olema ja võin sellega jätta mulje, et olen huvitatud, kuigi tegelikult ei ole. Sest no napisõnaline olek ja mossitamine oleks ilgelt lapsik ja lisaks tõesti, miks peaksin ma meelega oma aega halvasti kulutama. Kui juba välja tuldud, siis võtame sellest maksimumi. Aga teisele poolele võib tõesti jääda mulje, et on midagi, mida ei ole.
Reply
nimetu
3/1/2021 00:18:58
Aga seal on ju vahe, kas on lihtsalt hea kuulaja ja vestlus või tajud klappi romantilisemal tasandil. Teiselt poolelt järeldad vastastikuseid tundeid ju ka millegi järgi. Mitte et kuulas nii hoolikalt ja oli hea suhtleja, vaid mingid märgid ju ikka on, mille järgi järeldad, kas meeldid teisele või ei. Naistena peaks päris hea intuitsioon olema, mis ei valeta.
Reply
mnjah
3/1/2021 20:18:14
Mölakas ei ole mitte ainult blogi autor vaid loomulikult ka kõik teised samamoodi käituvad mehed ja naised.Kõige hullem suhtumine ükskõik millesse halba on selline, et aga teised tegid veel hullemini.
Reply
nomisasja
4/1/2021 20:41:56
Ma ei saa aru, mida sa ajad. Blogi autor on mölakas, sest julges magada teise mehega, samal ajal kui oli kohtunud paar korda kellegi teisega? Tee mis tahad, ei saa aru, mis on sellel pildil valesti. Kohtus selle noormehega 3 korda mingi aja vältel ja mees ise oli selline mitte eriti huvitatud ja ei leidnud kuidagi aega kohtumiseks, oli pidevalt liiga hõivatud.
G
3/1/2021 19:17:24
Kui veel vallaline olin, siis juhtus ka päris mitu korda nii, et läksin esmapilgul meeldiva noormehega veinile, jutustasime varaste hommikutundideni, aga hiljem kodus sain aru, et no pole ikka see. Kuna ma olengi pigem ekstravert ja enda meelest selline aktiivne vestluspartner, kes oskab küsida-rääkida põnevamate asjade kohta kui "mis hobid on" ja "kus töötad", siis seda entukat võib lihtsasti kerge kiindumuse või suurema huvina tõlgendada. Ja noh, siis pärast esimest deiti andsingi teada, et polnud ikka seda tõmmet. Paar noormeest olid järjepidevad ja kutsusid veel mitmeid kordi välja, aga kui seda esimest sädet pole, siis minu jaoks ei hakka asi kunagi leegiga põlema.
Reply
Autor
3/1/2021 20:37:29
Jah, täiesti arusaadav, toreda vestluskaaslase puhul on tunne, et on midagi enamat kui lihtsalt tore vestlus vist kerge tekkima tõesti.
Reply
Nipi
4/1/2021 01:31:02
Kui see veinitüüp pakkus ise välja, et làhete pàrast linnas veini joomist vastu ööd tema poole edasi veini jooma, siis on absoluutselt selge ju, et mingi huvi noormehel oli. Ja kui asi juba füüsiliseks läks seal noormehe kodus siis on ju selge, et see klapp ei olnud neiu ette kujutatud.
Reply
Autor
4/1/2021 10:43:30
Tänan nii põhjaliku kommentaari eest!
Reply
nimetu
4/1/2021 20:13:37
Mina kohe üldsegi ei nõustu selle mõttega:
Reply
Autor
5/1/2021 21:15:01
Ma kaldun arvama, et see väljend on ikka nii naljaga pooleks öeldud ja ütleja ei arvanudki, et seda päris sõna-sõnalt peaks võtma. Pigem selline veidi irooniline väljend, mis minu arvates kirjeldab just väga hästi seda olukorda, et pealtnäha võib asi ühtmoodi tunduda, aga reaalsus selgub ikkagi hiljem.
Reply
Nimega
21/1/2021 16:02:15
Aga miks naine ei või ainult seksi tahta? Mis väärikus sellest kannatab?
Reply
E.
5/1/2021 13:47:59
Mina olen nõus eelmise kommenteerijaga, et ei pea mehega magama, et teada saada, kas ta on ainult seksist huvitatud. Kui oled kogenud kohtingulkäija, suudad emotsioonid kõrvale jätta JA USALDAD enda sisetunnet, mitte kellegi sõbranna või internetikommentaatori omi, siis näed märke mehe käitumises, mis räägivad rohkem kui tuhat sõna. Jah, muidugi on oskuslikke psühhopaate ja mängureid, kes suudavad ära tinistada, aga ka nende tabamiseks on kirjutatud raamatuid, uurimustöid jne.
Reply
Autor
5/1/2021 21:21:43
Ma väga kadestan neid, kellel nii hea ja õige sisetunne on. Minu oma on ikka korduvalt mööda pannud, mistõttu ma ei saa öelda, et ma tema suhtes kõige usaldavam olen. Tahaksin väga, et suudaksin neid märke näha ja inimesi paremini hinnata/analüüsida.
Reply
Sarimonogaam
5/1/2021 20:42:21
Nii põnev on autori ja kõigi teie kommentaare siin lugeda. :) Mina olen oma elus väga üksikutel deitidel käinud, sest kogu aeg olnud pikaajalistes suhetes. Tunneteta seksi ei kujuta üldse ette, aga mõistan et see on igati võimalik osade inimeste jaoks.
Reply
Autor
5/1/2021 21:28:52
Nii tore, et loed ja ka kaasa räägid!
Reply
Mann
19/1/2021 11:06:45
Millal järgmist postitust oodata on? :)
Reply
Autor
19/1/2021 18:13:06
Kirjutan seda juba mitu päeva. Kuidagi ei taha valmis saada. Aga aitäh tõuke eest, võtan end kokku!
Reply
Mirtel
19/1/2021 20:35:20
Palun võta jah end kokku. Ma iga päev kiikan siia kas on äkki uus postitus :)
Reply
Your comment will be posted after it is approved.
Leave a Reply. |
Autor:Otsimas midagi või kedagi. Võib-olla alles iseennast. Arhiiv:
May 2022
|