Tere taas! Väike paus on (loodetavasti mõistetavalt) sisse tulnud, sest tegelesin ja tegelen endiselt elu vanasse rütmi tagasi saamisega ning tundus, et ükskõik mis ma ka kirjutan, see oleks lihtsalt üks suur ja tüütu halapostitus. Usun, et ühest sellisest oli küll ja veel.
Õnneks on meeleolu juba päris positiivne ja enam ei nuta. Kurbust tekitab rohkem mõte sellest, et taas üksi olen ja nagu ma ühes eelmistest postitustest juba mainisin, tundub nagu oleksin aasta jagu samme tagasi kõndinud, aga muus osas on juba päris tore olla.
Otsustasin siin vahepeal (sõprade soovitusel, enda sisetunde mõjul ja ka teie kommentaare lugedes) taas tinderimaailma sukelduda. Ütlen siis ausalt ära, et puhtalt soovist veidi tähelepanu saada ja end paremini tunda. Ei saa öelda, et see ei töötaks, töötab tõesti. Aga kohati töötab sel korral ka vastupidi, sest mingil põhjusel on "sügise tinder" minu jaoks osutunud hoopis erinevaks "kevade/suve tinderist". Püstitan hüpoteesi ja väidan, et ehk teeb kevad ja suvi inimesed tõesti rõõmsamaks, avatumaks ja aktiivsemaks, sest praegu on kõik kuidagi veider. Inimesed kinnised, lihtsalt toredaid jutuajamisi on väga vähe ette tulnud ja päris mitmete veidrike peale olen ka sattunud...
13 Comments
Hmm... siit on nüüd veidi raske otsustada, et kuidas edasi minna, sest nagu te ilmselt aru saate, olen oma lugudega iseendale järele jõudnud. Võimalik, et ajapikku tuleb veel üht-teist meelde, millest kirjutanud ei ole, aga tundub, et kõik suurem, olulisem ja tähelepanuväärsem on nüüdseks ära kirjeldatud.
Seega mõtlesin, et enne kui tundub, et suudan hiljuti toimunud lahkuminekust lähemalt rääkida, räägin veidi lihtsalt sellest, mis tunded ja mõtted mind viimase nädala jooksul on vallanud. Seega hoiatan juba ette, et sellest tuleb veidi teist laadi postitus. Ilmselt omajagu hala ja veidi ka enesehaletsust.
Tundub, et siit oleks paslik järjejutuga jätkata ehk siis panna kirja, mis sai edasi.
Eelmise postituse all väitsid mitmed, et kui mees liiga uimane on ja piisavalt tähelepanu ei pööra, siis ta lihtsalt ei ole huvitatud. Võib-olla räägivad siin minu soovunelmad või olen ma lihtsalt liiga naiivne, aga ma tõesti usun, et on siiski ka tegureid, millest taoline käitumine võib olla põhjustatud, mis ei ole alati tingimata selgitatavad sellega, et mehel pole tegelikult huvi. Jah, ilmselgelt ei olnud tolle noormehe (nimetagem siis teda Noormees nr 1) huvi väga suur, st ta ei armunud minusse esimesest silmapilgust, aga ometi sain ma temaga kirjutades ju aru, et päris null see huvi ka ei olnud. Mingisugune klapp meie vahel siiski oli ja huvi taas kohtuda oli igati mõlemapoolne. Tolle noormehe vabanduseks võin öelda, et põhjuseid, miks tal deitimiseks ja 24/7 messengeri kirjavahetuses olemiseks vähe aega oli, oli tõesti mitmeid. Ta oli tööl parajasti asendamas üht pikemale puhkusele läinud kolleegi, mistõttu tegi sisuliselt kahe inimese tööd. Lisaks oli tal kodukohas pärandiks saadud maja, mida ta vaikselt kõpitses ja nö korras hoidis. Ning väidetavalt tegi ta veel ka kodus remonti. Ja kõikidest nende tegevustest rääkis ta mulle päris palju, saatis ka pilte jms, ehk siis mul tõesti ei olnud kahtlust, et ta on väga hõivatud inimene. Jah, mõtlesin ka mina muidugi, et oleks ju kena, kui noormees ohverdaks mõned neist tegevustest oma uue ja kena tutvuse (saite ikka aru, et mõtlesin ennast, eks?) nimel, aga samas kui mõtlema hakkan, siis kas mina oleksin mõne just tekkinud uue tutvuse nimel selleks valmis? Ja mida oleks ta tegelikult saanudki teha. Töökohustused olid juba võetud, remont käis, maja vajas ka hoolt... seega ega ei olekski ilmselt saanud suurt midagi teisiti teha. Võib vast öelda, et noormees valis lihtsalt veidi halva aja, mil oma Tinderi-karjääri alustada, sest suhtlemiseks tal lihtsalt nappiski selle kõige tõttu aega. |
Autor:Otsimas midagi või kedagi. Võib-olla alles iseennast. Arhiiv:
May 2022
|