Olgugi, et eelnevate kirjutiste põhjal jääb vist juba vägisi mulje, et oma taasavastatud eksist muud minu elus hetkel ei toimugi, siis õnneks päris nii see siiski ka ei ole. Eelmise aastanumbri lõpus ja ka selle alguses on taaskord kogunenud omajagu huvitavaid ja kohati koomilisi või lihtsalt kummalisi kontakte, mis alguse saanud tinderi avaratelt väljadelt. Mõtlesin, et võtangi täna ette ja kirjeldan mõnd neist.

​Alustan tõsisematel teemadel ja liigun veidi kergemate asjade suunas. Et ikka meeldival toonil lõpetada. 
Olen siin varasemalt maininud ka (rohkem vist küll kommentaariumis), et mul on päris halb sisetunne. Või kuidas seda nüüd õigem öelda olekski... ma ei saa alati oma sisetunnet usaldada. Olen kuulnud müüte inimestest, kes alati "õige asja ära tunnetavad", aga mina nende hulka suure tõenäosusega siiski ei kuulu. Ühe noormehega panin selles osas ikka eriti pange. Kuigi jah, paljud asjad aitasid sellele kaasa ja ma kahtlustan, et ma pole ainus, kes selle orgi otsa on astunud.

Vot nüüd olen ma midagi saavutanud! Kätte jõudis hetk, kui blogisse tuli esimene kommentaarid stiilis "Millal järgmine postitus tuleb?". Ei, see paus ei olnud selleks, et mõni selline kommentaar nüüd lõpuks ikka ära tuleks, lihtsalt läks nii, aga see on uskumatult uskumatu tunne, kui avastad, et keegi ootab midagi, mida ainult sinul on pakkuda. Vau. Ma tean küll, et siin blogis mõned lugejad on (sest kommentaarid!, nendest peaks lausa eraldi postituse tegema), aga mul ei ole mingit statistikaprogrammi vms, mille kaudu ma saaks ülevaate, et kui palju ja kes ja kust siin täpsemalt lugemas käib. Seega minu vaimusilmas on teid täpselt see hulk nagu teid on kommentaariumis. Ja te olete kõik nii paganama ägedad. Isegi need, kes ütlevad, et ma veidi nõme olen. Sest te ju loete...

Aga vaevalt et keegi teist siin sellise teksti pärast käib, seega asume asja kallale.
Eelmise postituse lõpus sai üks tore (oli ikka või?) cliffhanger üles riputatud, toome ta sealt kaljuservalt nüüd siis alla. Kes see oli, kes kirjutas?